Euro.

FOTO: Becker & Bredel/picture-alliance / Becker & Bred

Tasakaal sissetulekute ja väljaminekute vahel on ideaal, millele ligilähedalegi jõudmine on iga valitsuse eesmärk. Ehkki see pole lihtne. Eelarvetasakaal on ennekõike vajalik riiklike struktuuride normaalseks tööks. Puudujääk mõjutab ju varem või hiljem neidsamu institutsioone ja nende rahastamist, millega me kõik igapäevaelus kokku puutume: haiglaid, koole ja teisi.

Majanduskriisi aastatelgi oli Eestis oluline põhimõte hoida riigieelarve struktuurset tasakaalu, ning eelarvet suudetigi hoida tasakaalu lähedal, mis tõi Eesti fiskaalpoliitikale kiitust rahvusvahelisel tasandil. Nüüd ennustab Euroopa Komisjon aga Eestile nii selleks kui ka tulevaks aastaks eelarvepuudujääki, kusjuures tulevaks aastaks prognoositud defitsiit on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti ametnike hinnang. Viimased on leidnud sellele põhjenduse, kuid sellegipoolest teeb uudis murelikuks ka varasemate uudiste kontekstis, eriti kui vaadata ettevõtjate ja spetsialistide hinnanguid praeguse valitsuse tegevusele majanduse ja eelarve vallas.

Me ei ela majanduskriisi tingimustes. Kuid miinusesse lastud eelarve ja maksutõusudega saadab Eesti valitsus sõnumi kogu ühiskonnale, eelkõige selle ettevõtlikumale osale. Maksu- ning aktsiisitõusud iseenesest ja varem kogutud reservide kallale minek on ju märk suurenenud fiskaalsest survest ning ühtlasi märk sellest, et tunneli lõpus pole mitte valgus, vaid järgmine tunnel, kust tuleb taas läbi pugeda.

Jüri Ratase valitsusele on valik lihtne: raha on vaja, sest lubatud on kõigile ja palju, ning põhimõtteliselt on ühiskond nagu käsn, millest tervikuna või selle teatud osadest võib vajamineva välja pigistada, kui tugevasti suruda. Tõepoolest, ka umbes üheprotsendine eelarvedefitsiit, mille eest hoiatab Euroopa Komisjon, pole ju maailmalõpp. Elu Eestis jätkub ka pärast 2018. aastat. Seda enam, et 2019. aastal on riigikogu valimised, millega seoses kuuleme, kui imeline on elu Eestis kümne ja viieteistkümne aasta pärast, nagu aastal 2007 kuulsime, kui imeline saab elu olema Eestis täna. 25 000-kroonise palgaga maailma rikkaimate hulgas.

Kuid see pigistamine ei vii meid sellele imelisele elule lähemale. Seda saab teha siiski vaid majanduskasv. Hiljutisest Eesti Tööandjate Keskliidu majandusspidomeetri uuringust nähtus, et ettevõtjad hindavad valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks eelkõige maksukeskkonna ebastabiilsuse tõttu. Peaminister Ratas reageeris talle omase ümmarguse demagoogiaga ning majandusminister Sester teatas, et maksutõusud ei peagi kõigile meeldima. Tuleb aga arvestada, et ettevõtluskeskkonna muutumine võib tänapäeva võimaluste juures panna ettevõtjad eelistama soodsama ja stabiilsema keskkonnaga riike kui Eesti. See lükkab valijatele lubatud imelise elu saabumise määramata tulevikku.