Kaire Uusen FOTO: Erakogu

Eestlase maalähedus ja looduslembus, millest tihtipeale räägitakse kui tõsiasjast, on liialdus, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Tellijale Tellijale

Valdur Mikita vaimustavad kirjutised ning metsaraie ja Rail Balticu vastaste lood on täis kirge nagu lõunamaised armulood, nii head ja veenvad, et tahaks maailmale kuulutada, jah, sellised on eestlased, tõeline loodusrahvas.

Tekib ettekujutus suurest tugevast mehest, kes võib mitu ööd-päeva metsas olla ja karuga võidelda (nagu Bornhöhe «Tasujas»). Tunneb loodust, oskab iga tööd, saab kogu vajaliku toidu loodusest ja võtab elu sellisena nagu see on.

Hetk hiljem lugesin aga artiklit, kus kutsuti inimesi taludesse vabatahtlikuks ja seal oli näide kõigile tuntud Kohviveski suveseiklustest Muhumaal. Ja siis taipasin, et enamik meist pole sugugi Mikita läänemeresoomlase või elutarga metsamehe moodi, vaid kõige tavalisemad Kohviveskid.