Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Eesti uus suursaadik (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Illustratsioon: Andrus Peegel

Kuigi olümpiamängude medalitabelis maksab meeste korvpalli või paarisvettehüpete kuldmedal täpselt sama palju, on nende sümboolne väärtus mõõtmatult erineva kandevõimega. Üks läheb olümpiamängude paraadalana korda spordisõpradele igas maailma otsas, teisele osaks saav tähelepanu on hoopis väiksem.

Spordialad lihtsalt ei ole võrdsed. Kui oleksid, siis peaks suvaline valim – näiteks tuhat tänaval vastu kõndivat inimest – võrdsel määral teadma tennise, sulgpalli ja lauatennise maailma esireketit. Kahel tagumisel puudub igasugune šanss kirjeldatud «võistlust» võita...

Sel põhjusel ongi võimatu Anett Kontaveidi viimaste nädalate võitudest mitte vaimustuda. Tennis asetub spordialade püramiidis tippu, kuningas jalgpalli lähedale. Oleme ausad, eestlane januneb rahvusvahelise tunnustuse järele. Ka tippspordis. Kontaveidi kolmapäevane võit maailma esireketi Angelique Kerberi üle tõi seda tõrretäite kaupa.

Polnud üleilmse auditooriumiga spordiuudiste kanalit, kus Eesti tennisisti saavutus poleks kõlapinda leidunud. BBC, CNN ja Yahoo raporteerisid üllatusest Roomas, kus maailma edetabeli juht kaotas 68. numbrile. Lisaks korralik möll sotsiaalmeedias, sest maailma esireket on staatus, mille omanikult eeldatakse võite. Auto rool asub vasakul, üle tee minnakse rohelise tulega, pitsa peal käib juust ja tennise esireket võidab. Või kui kaotab, siis ainult mõnele teada-tuntud mängijale.

Kontaveit rikkus Kerberi põrmustamisega – kohtumise lõpus võidetud kümme järjestikust geimi muudavad igasuguse vähem jõulise tegusõna kasutamise praegusel juhul kohatuks – kirjeldatud reeglit ja võitis spordimaailma tähelepanu.

21-aastane Kontaveit on Eesti (spordi) uus suursaadik, kelle võimuses on panna sõna «Eesti» kõlama Tšiilist Hiinani ja Alaskast Austraaliani. Meie tippsportlastest on samaks suutelised vaid jalgpallur Ragnar Klavan, rallisõitja Ott Tänak ja freestyle-suusataja Kelly Sildaru.

Muuseas, neljakesi moodustavad nad meeldivalt eripalgelise diplomaatilise korpuse, sest kollektiivselt kaetakse ära maailma populaarseim spordiala (jalgpall), maailma vaadatuim individuaalala (tennis) ning kaks suurt ja ülimalt elujõulist spordivaldkonda (tehnika- ja ekstreemsport), mille huvilisi iseloomustab sageli suhteline leigus ülejäänud tippspordi vastu.

Eraldi imetlust väärib viis, kuidas Kontaveit end maailmale tutvustas. Suursaadiku sõnum pakatas vägevusest. Nii kolmapäeval Kerberit kui ka neljapäeval edetabeli 22. numbrit Mirjana Lucic-Baronit alistades, aga ka eile hetkel maailma ilmselt parimale saviliivaväljaku naistennisistile Simona Halepile kaotades pulbitses Kontaveidi ründav stiil otsustavusest, julgusest ja enesekindlusest. See oli fantastiline vaatepilt! Aitäh!

Puudub garantii, et Kontaveidi edu jätkub ka järgmisel pühapäeval algavatel Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel, ent aasta kestnud koostöö hollandlasest treeneri Glenn Schaapiga on toonud Eesti esireketi punkti, kus ta läheb alati platsile võimalusega võita. Olgu vastas kasvõi maailma parim. Vägev lugu. Hoiame pöialt, Anett!

Tagasi üles