Tuul Sepp: veel üks vaktsiine pooldav tekst, sest seda on vaja

Vaktsiinidel ja autismil pole seost. Foto: Panther Media / Scanpix / Csaba Deli

Vaktsiinide roll varem laialt levinud nakkushaiguste kadumises on vaieldamatu. Paradoksaalsel kombel on aga vaktsiinide tõhusus põhjuseks, miks üha enam inimesi otsustab laste vaktsineerimisest loobuda, kirjutab arvamusportaali kolumnist, teadlane Tuul Sepp.  

Kui varem väga levinud lapseea nakkushaiguste epideemiad muutuvad üksteise järel ajalooks, unustatakse nende kohutavad tagajärjed ning muretsetakse üha enam vaktsiinide endi ohutuse pärast.

Seda artiklit kirjutades tean, et tõenäoliselt see kuigi paljude inimeste veendumust ei muuda. Info hulk internetis on meeletu, ja kinnituskalduvuse (i. k. confirmation bias) tõttu usume kõik pigem selliseid artikleid, mis meie varasemat arusaama toetavad. Kui inimene tahab uskuda, et vaktsiinid on ohtlikud ja kõik vaktsineerimist toetavad kirjatööd on ravimitööstuse kinni makstud või pimedusega löödud inimeste kirjutatud, ei muuda veel üks vaktsiine pooldav kirjatöö midagi. Sellest hoolimata tean, et see on teema, mida tuleb hoida pidevalt pildis, kartmata korrata varem öeldut.

Vaktsiinid aitavad haigustest pääseda

Mõni nädal tagasi avaldati ajakirjas Science graafik, mis visualiseerib nakkushaiguste kadumist vaktsiinide väljatöötamise tulemusena. Lastehalvatuse vaktsiin võeti kasutusele 1955. aastal ja nüüdseks on see haigus kadunud. Sama saatus on tabanud vaest difteeriabakterit. Mumps ja hepatiit panevad veel vapralt vastu, kuid nendegi lõpp on loodetavasti käegakatsutav. Läkaköha ja tuulerõuged on aga endiselt suur probleem.

Läkaköha puhul on põhjuseks vaktsiini ajutine mõju – peamiselt nakatuvad tänapäeval haigusesse noorukid ja täiskasvanud, kes on küll lapsena kaitsesüsti saanud, kuid vajaksid tõhusa ennetuse jaoks taasvaktsineerimist.

Tuulerõugete puhul teame aga Eesti näitel väga hästi, miks see haigus püsib – meil ei kuulu tuulerõugevaktsiin riiklikusse vaktsineerimiskavva, USA-s aga kuulub. On selge, et enamasti mööduvad tuulerõuged paari päevaga, kuid esiteks on olemas tüsistus- ja armistumisoht, ning teiseks – kas on vaja lasta väikesel lapsel nädal aega sügelevate täppide ja kõrge palaviku käes kannatada? Küsige vastust ööd läbi nutva lapse juures istuvatelt vanematelt.

Teadus pole eksimatu, aga õpib

Vaktsiinide ohutus ja tõhusus on tõestatud loendamatutes teadusartiklites. Skeptikud on varmad osutama, et ka teadlased eksivad, ning loomulikult on neil õigus. Samuti on tõestatud korduvad juhtumid, kus ravimitööstuse huvid tõepoolest mõjutavad teadustulemusi – sellised juhtumid on eriti kahetsusväärsed teaduse usaldusväärsuse kõigutajad.

Õnneks on teadusesse sisse ehitatud iseparandusmehhanism – vead tulevad varem või hiljem välja. Et aga vaktsiine ohtlikuks pidavad teadlased võivad eksida, ei taha vaktsiiniskeptikud tunnistada. Nad toovad ikka ja ja jälle esile käputäit teadusartikleid, mille tulemused on hiljem korduvalt ümber lükatud. Neid tulemusi saab aga ikka ja jälle viidata oma väärarusaamade teadusliku toena.

Lükkan siinkohal taas kord ümber levinumad vaktsiinimüüdid. Esiteks, seos MMR-vaktsiini ja autismi vahel. Kahtlemata on autismi spektrihäire diagnoosimine viimaste aastakümnete jooksul kardinaalselt tõusnud. Me ei tea praegu selle nähtuse põhjust – see võib olla lihtsalt parem diagnoosimine, muutused toitumises või soolestiku mikroflooras, või keskkonnareostus.

Kust pärineb autismi vaktsiinidega seostamine

Seos vaktsiiniga pärineb 1998. aastal avaldatud artiklist, mis on hiljem korduvalt ümber lükatud vigase metoodika ning andmete väärtõlgendamise põhjal. Artikli autor Andrew Wakefield üritas samal ajal arendada alternatiivset vaktsiini ning sai rahalist toetust vaktsineerimisvastaste kohtuprotsessidega seotud advokaatidelt.

Huvide konflikt ja teadlase kinnimakstus on seega tõestatud just selle autori puhul. Vaktsiinide ja autismi seoseid on hiljem korduvalt uuritud ilma mingite seoste leidmiseta. Näiteks 2014. aastal avaldati pea 1,3 miljoni inimese peal tehtud negatiivsete tulemustega analüüs, ning samal aastal veel teinegi, mis ei tuvastanud autismi esinemissageduse erinemist tuhandete vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste seas.

Legend vaktsiinide ja autismi seosest aga oli sündinud, ning paraku on see üks elujõulisemaid ja ohtlikumaid tänapäevaseid muinasjutte. Vaid mõni nädal tagasi pandi USA-s Minnesotas karantiini enam kui 200 inimest – pärast seda, kui kogukonnas olid leetrid diagnoositud tosinal alla kuueaastasel lapsel. Haigusepuhang toimus somaali kogukonnas, kus legend autismi ja MMR-vaktsiini seostest viimastel aastatel kulutulena levis, mille tulemusena paljud vanemad oma laste vaktsineerimisest loobusid.

Veel üks müüt: mürgise elavhõbeda ohud

Teine levinud müüt käsitleb vaktsiinidesse lisatava elavhõbeda mürgist mõju. Puhtal kujul elavhõbedat ei sisalda ükski vaktsiin, küll aga lisati varem vaktsiinidele säilitusainena elavhõbeda ühendit tiomersaali. Tiomersaali kui autismi põhjustava ühendi kohta ilmus 2005. aastal artikkel, mille hiljem paljud teadlased ümber lükkasid.

Sellest hoolimata on enamik vaktsiinitootjaid tiomersaali oma vaktsiinidest eemaldanud ning ükski Eestis kasutusel olev vaktsiin tiomersaali ei sisalda. Ettevaatuse mõttes on see kahtlemata positiivne areng.

Kolmanda müüdi kohaselt on vaktsiinid küll üldjoontes head ja õiged, kuid praeguse vaktsineerimiskava kohaselt süstitakse lapsi liiga noorelt ning nende väljaarenemata immuunsüsteemile pannakse seega varakult väga suur koormus.

Intuitiivselt on see vaktsiinimüütidest kõige loogilisem. Tõsi on see, et lapse immuunsüsteem on võrreldes täiskasvanu omaga «välja treenimata», kuid immuunsüsteemi väljaõpetamine algab väga varakult ning igapäevaselt puutub laps kokku tuhandete keskkonnas leiduvate antigeenidega. Vaktsiinid lisavad sinna vaid mõnisada esimese kahe aasta jooksul. Lapse immuunsüsteem ongi looduse poolt nähtud olema õppimis- ja kohanemisvõimeline.

Vaktsiinid kasutavad su enda immuunsüsteemi

Vaktsiinid on kõige looduslikum ravim üldse, kuna nad kasutavad haigustega võitlemiseks meie enda immuunsüsteemi. Vaktsiinide ülesandeks on lihtsalt immuunsüsteem varakult välja treenida, et ohtlike haigustekitajaga kokkupuuteks valmis olla. Vaktsineerimisplaani ajaline väljavenitamine jätab lapsed pikemaks ajaks haigustele vastuvõtlikuks ning nõuab sagedasemaid arstikülastusi. Kes perearsti ukse taga tõbiste inimeste keskel oma väikelapsega istunud on, teab hästi, et sagedased arstikülastused ise võivad olla nakkushaiguste leviku soodustajateks.

Ma tean, et see artikkel ei veena ilmselt ümber ühtegi vaktsiinivastast. Aga ehk mõjutab see mõnda kahevahel olijat? Igaühele on tema lapse tervis kõige kallim. Tehke informeeritud otsus, kuid infot otsides pange rõhku allikakriitilisele lähenemisele. Väike vihje – arstide ja teadlaste artiklid on enamasti usaldusväärsemad kui emmedefoorumid.