:format(webp)/nginx/o/2017/05/17/6672525t1hd882.jpg)
Lause, mis on juriidiliselt täpne ega sisalda ühtki võõrsõna, võib olla täiesti mõistetamatu. Mida teha, annab nõu EKI vanemkeelekorraldaja Katrin Hallik.
EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, läheb tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele, kui tingimuse määramiseks õigustatud lepingupool ei määra tingimust kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumise korral aga mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda, ega teise lepingupoole poolt tingimuse määramiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul.»
See juriidiliselt täpne ja kõiki valikuid nimetav lause on pärit võlaõigusseadusest. Ilusad eestikeelsed sõnad, ei ühtki võõrsõna.
Ainult üks väike viga: sellest lausest on raske aru saada. Enne kui mõttega lõppu jõuad, on algus juba meelest läinud.
Seadus on riigi kõige tähtsam tekst. See peab andma juhiseid kõigile riigi kodanikele. Seaduse põhjal luuakse lepinguid ja muid ühiskonna toimimist korraldavaid dokumente.
Kuidas saab inimene täita seadust, mida ta ei mõista? Või kirjutada alla lepingule, mis on juriidilises salakeeles? Saab ikka, sest piinlik on tunnistada, et ei saanud aru. Ja küllap juristid juba teavad, mida ja kuidas kirjutada.
Professor Raul Narits on «Õiguse entsüklopeedias» viidanud Saksa õigusteadlase Iheringi mõttele, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Kuidas seda mõista?
Filosoof mõtleb asjade olemuse üle, nähes põhjuse ja tagajärje seoseid. Talupoeg aga kõneleb asjast, tal on vaja lahendada igapäevane olukord nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved. Kuidas filosoof ja talupoeg aga seadusloomes kokku saaksid, sellele küsimusele peaks vastuse leidma seaduse kirjutaja.
Mida talupoeg eelnevast seadusepügalast teada tahaks saada? Proovime lause lahti harutada.
Kõigepealt teadmiseks, et lahtine tingimus on lepingutingimus, mis võib lepingut sõlmides esialgu lahtiseks jääda.
Mõistlikku aega seadustes ei määratleta, see on tunnetuse asi.
Mida siis öelda taheti?
«Eelnevalt on otsustatud, et üks lepingupool peab määrama lahtise tingimuse. Ta võib seda teha kokkulepitud aja jooksul.
Kui aega kokku ei olnud lepitud, siis peab lepingupool määrama lahtise tingimuse mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda.
Teine lepingupool võib anda ka mõistliku lisatähtaja tingimuse määramiseks.
Kui esimene lepingupool ühtegi eelnevat võimalust ei kasuta, läheb lahtise tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele.»
Kas harutame edasi?