Kadri Simson: investeeringud taristusse

Kadri Simson Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärast pikki ja põhjalikke arutelusid kinnitas valitsuskoalitsioon möödunud neljapäeval täiendavate taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Kolme aasta peale jaotuv kava toob minu hinnangul paremad ja kiiremad ühendused, suurenenud liiklusohutuse ning positiivse tõuke Eesti majandusele.

Lisaks annab programm selge sõnumi, et valitsus väärtustab kõiki Eesti põhisuundasid – oluline on aegruumilise vahemaa vähendamine Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Narva ning Tallinna ja Pärnu linna vahel.

Peamise osa täiendavateks investeeringuteks ettenähtud vahenditest panustame maanteede arenduseks. Tallinna-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Narva suunal saab 15 miljoniga muuta senise ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu ohutumaks ja kiiremaks.

Võrreldes Tallinna-Tartu maantee ja Via Baltica liiklustihedust, on mõlemal teel lõike, kus liiklustihedus on üle kümne tuhande masina ööpäevas. Seega vajavad teed 2+2 kujule viimist. Seni on riigi põhirõhk olnud Tartu suuna arendamisel ning väga vajalik Pärnu suund on jäänud vaeslapse ossa. Arvud kinnitavad seda. Tallinna-Tartu maanteesse on investeeritud eelmisel eelarve perioodil 115,6 miljonit eurot, sel perioodil investeeritakse 109,6 miljonit eurot. Teehoiukavas 2021–2027 on leitud raha veel 40 miljoni euro investeerimiseks. Tallinna-Pärnu maanteesse on aga investeeritud eelmisel eelarve perioodil vaid 39,3 miljonit eurot. On tähtis, et riigil jätkuks tähelepanu kõigile põhitrassidele.

Oma osa objektide valikul oli loomulikult ka liiklusohutusel. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala neljarealiseks ehitamisel. On teada, et selle lõigu näol on tegemist Eesti ühe ohtlikuma lõiguga keset suurt transiitteed. Samas on sellest seni korduvalt mööda vaadatud. Minu hinnangul vajab niisugune ohtlik lõik kiiremas korras lahendamist. Sarnane on vaade Via Baltica puhul. Usun, et kõik, kes on sõitnud Tallinna-Pärnu maanteel, teavad, missugused eluohtlikud olukorrad seal veokite vahel laveerivate juhtide tõttu tekkida võivad. Via Balticat kasutavad autorongid Eesti maanteedest kõige tihedamalt. Kui suudame paremate teede ja suurenenud liiklusohutusega säästa kasvõi mõne inimelu, oleme teinud sammu õiges suunas.

Suur osa ellu viidavatest lisainvesteeringutest suunatakse raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud kaheksa miljonit eurot ning täiendavaid investeeringuid Tallinna-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liinil kiiruse 135 km/h saavutamiseks.

Kolmanda suurema investeeringuna näeme ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot. Sellest miljon kulub Kärdlale vajaliku maandumissüsteemi soetamiseks ning 20 miljonit Pärnu lennujaama arendamiseks. Kohalikud ettevõtjad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et piirkond vajab arenguks ja turistide meelitamiseks korralikku lennujaama. Turismisektor ja Pärnu käivad käsikäes, kuid tuleb arvestada, et maailmaturul on konkurents turismisihtkohtade vahel väga tihe. Lennujaama äriplaanis on hinnatud, et lennujaama parendamine aitaks meelitada piirkonda ligikaudu 16 000 täiendavat turisti.

Näen kinnitatud kaval väga selget positiivset mõju meie turismisektorile. Nii Via Baltica arendamine kui ka Pärnu lennujaama rekonstrueerimine aitavad suurendada Pärnu atraktiivsust turismisihtkohana. Kohaliku lennujaama arendamine aitab Pärnu paremini maailmakaardile tuua ning külastajate arvu kasvatada. Raudtee rajamine Haapsalu ja Tallinna vahele aitaks aga Haapsalu kuurordisihtkohana tagasi kaardile tuua.

Siinkohal tuleb arvesse võtta, et kõik mainitud objektid on täiendavad investeeringud. Muud suuremad objektid, nagu näiteks Tallinna-Tartu maantee ehitus, mille jaoks on planeeritud 170 miljonit eurot, lähevad sama rada mööda edasi. Kui aga soovime investeeringuprogrammiga oma majandust positiivselt mõjutada, tuleb panustada senisest veelgi enam.

Eesti majandus on juba pikemat aega paigalseisus, millest väljumiseks on vaja tegusid. Kuna Euroopa Liidu käimasoleva rahastusperioodi vahendid on Eestis üldiselt juba kasutatud, aitab täiendav investeeringuprogramm minu arvates kaasa majanduse taaskäivitamisele.

Taristuinvesteeringutel on lisaks regionaalne mõõde, mis minu hinnangul aitab kaasa ääremaastumise aeglustumisele. Selleks et maal elu säiliks, on vaja korralikke ühendusi keskustega, sest head ja kiired alternatiivid tähendavad, et töökoha nimel ei pea pealinna kolima. Investeeringuobjektide regionaalne tähtsus tuleb välja ka transiitteede programmist, mis on mõeldud nende omavalitsuste teeprojektide toetuseks, kelle lõikudel tekivad transiitliiklusega seoses täiendavad kulutused. Selle tarbeks oleme järgnevatel aastatel valmis eraldama 15 miljonit eurot. Seesugune meede oli kasutuses ka mõned aastad tagasi, kuid kordi väiksemas mahus.

Loomulikult on Eestis veel mitmeid projekte, mis vajavad riigi tähelepanu ja mida on oodatud samuti pikka aega. Näiteks on enam kui 20 000 kilomeetrit riigiteid, kohalikke maanteid ja tänavaid, mis on kruusa- või pinnaskatte all ja mida soovitaks musta katte alla viia. Selliste projektide realiseerimine nõuaks aga enam kui kümme korda rohkem vabu vahendeid. Kaardistatud sai ka Eesti põhimaanteede neljarealiseks ehitamine ja puuduv rahasumma, mis on ligikaudu poolteist miljardit. Võrdluseks võib öelda, et vahemikus 2007–2020 on põhimaanteedesse pandud 390 miljonit eurot.

Taristuinvesteeringute programmi raames kinnituse saanud objektide näol on minu hinnangul tegemist investeeringuga, millel on suur potentsiaal Eesti majandust elavdada, võttes samal ajal arvesse liiklusohutusega seotud vajadusi ja regionaalseid aspekte. Riik peab suutma tagada head ühendused ning arengu ka väljaspool kaht peamist keskust. Olen veendunud, et suuremahulised taristuinvesteeringud just seda teevadki.