Henrik Roonemaa: Georgi Petrovitš Roška teene maailmale

Henrik Roonemaa Foto: Toomas Huik

Keegi postitab 5. mai hilisõhtul internetti üheksa gigabaidi jagu faile, mis on varastatud presidendikandidaat Emmanuel Macroni kampaaniameeskonna arvutitest. Kui neid faile uurima hakatakse, leitakse, et mitut neist on viimasena muutnud inimene nimega Georgi Petrovitš Roška.

Detektiive internetis haarab hasart – kes on see salapärane härra Roška? Kas tõesti töötab ta Macroni kampaania heaks? Aga ei, kiiresti selgub, et Roška töötab hoopis Moskvas IT-firmas Eureka, mis on nii Vene välisministeeriumi kui mitme teise valitsusasutuse partner ning mitte printerite ühendamisel, vaid palju peenemates, riigisaladusega kaetud IT-asjades.

Seega saab teha ühese järelduse, ütleb internet: Macroni failid pole pärit mitte ainult tema arvutitest, vaid Vene häkkerid on neid enne avaldamist ka muutnud. Ja meie õnneks oli häkker Roška nii rumal ja nii aus, et registreeris Macroni kampaaniafailide võltsimiseks mõeldud Exceli oma ees-, perekonna- ja isanimega ja jäi haledalt vahele. Ehk teisisõnu: surnukeha juures oli kenasti mõrvari visiitkaart.

Esiteks, kahtlemata on võimalik, et see oligi nii, ja siis näitab see, et esiteks oli venelastel Macroni failidega kiire ning teiseks pidid nad igava kandidaadi korralike failide vürtsitamiseks ummisjalu võltsinguid looma hakkama, mis tekitas selliseid uskumatuid lohakusvigu. Ja miks neil kiire oli? Sest Macroni turvameeskond tegi head tööd ja häkkerid ei saanud faile lihtsalt varem kätte.

Meie õnneks oli häkker Roška nii rumal ja nii aus, et registreeris Macroni kampaaniafailide võltsimiseks mõeldud Exceli oma ees-, perekonna- ja isanimega ja jäi haledalt vahele. Ehk teisisõnu: surnukeha juures oli kenasti mõrvari visiitkaart.

Teine variant, mis praeguseks uudistesse jõudnud infokillukeste järgi vähemalt sama tõenäoline paistab, on see, et Macroni IT-meeskond tekitas häkkeritele lõksu ehk just neile mõeldud failide kogumiku, kus oli segamini päris- ja võltsfaile, ning võib-olla kirjutasid nad ise selle Roška nime ning hulga muid venekeelseid viiteid sinna kavala kübervimkana sisse.

Ükskõik, kumb neist versioonidest tõsi on, tegi Macroni IT-meeskond lääne vabadele demokraatiatele suure teene. Paljudele võitmatuna tundunud häkkerite-wikileakside-twitterirobotite rünnak on osutunud tõrjutavaks.

Kui kuude kaupa suutsid ründajad läänes tekitada kaost sellega, et tõde ei ole ja kõik on võimalik, siis nüüd on sellele vint peale keeratud. Ka varastatud dokumentides olev objektiivne tõde ei pruugi enam olla tõde, vaid Georgi Petrovitš Roška muudetud tõde – küsimus on viidud uskumise tasandile. Ning küsimus, kas uskuda vene luuret või oma peaministrit, on avalikkuse jaoks hoopis teise vastusega kui küsimus, kas uskuda lekkinud dokumente või oma peaministrit.

Üheksa gigabaiti e-kirju ja dokumente on väga igav patakas materjali. Palju igavam, kui näiteks üheksa gigabaiti kuulsuste privaatseid alastipilte, mis ka ju mitte väga ammu avalikkuse ette lekkisid. Seal oli igaühel võimalik lihtsasti lekkest osa saada: vajuta aga klaviatuuril paremat nooleklahvi ja järgmine lekkinud maiuspala ilmub sinu ette, sõltumata haridustasemest ja maailmavaatest kõigile ühe pilguga haaratav ja üheselt mõistetav.

Järgmist poliitiku dokumendileket peab aga keegi hakkama läbi töötama, sealt palakesi välja kiskuma ja tõsistes artiklites avalikkuse ette tooma. Nüüdsest on poliitikutel alati võimalik öelda, et nad ei ole kaamelid, vaid Georgi Petrovitš Roška on neile kaks küüru selga kleepinud.

Täitsa huvitav mõelda, kui palju on Eestis inimesi, kes oma arvutis päris dokumentide vahel juba teadlikult piinlikult halvasti tehtud võltsinguid hoiavad, millel autoriks kirjutatud mõne härra Roška kolleegi või kohalike valimiste kontekstis naabervalla IT-spetsialisti nimi.