Saksamaal peetakse nüüd igal pool kangesti valmiskoosolekuid – igal päeval küll sadasid, pühapäevadel aga tuhandeid. Nendes koosolekutes panevad riigipäevasaadikuks määratud kandidadid, keda erakondade juhid seks kutsunud, ehk kes ise end seks pakkunud, oma juhtmõtted või politika eeskava valijatele ette, ja püüavad igaüks oma poolt selgeks teha, kuda tema ainult õiglane ja tõsine rahva-usaldusemees olla, nii et keegi paremat rahvasaadikut ei leia, kui tema on.

Sääl siis tuleb muidugi tihti ka, et nii mõnedgi kandidadi kiidukõne teadmata ja tahtmata enda pilkamiseks muutub. Nii suurustas kord üks kandidat: «Mina olen igapidi tõsine rahvamees! Ma elan rahva seas! Ma elan rahva pärast! Ma elan rahvale!» Sääl lisas keegi kuulaja juurde: «Ja elate rahva läbi!» Kandidat laskis nina norgu; muidugi oli ta lootnud rahvasaadikuna enesele kena sissetuleku õngitseda.

Koosolekuid peetakse, nimelt linnades, kus see ainult suuremates ruumides võib sündida, tihti üksteise järele, nii et säälsamas toas, kus mõne tunni eest vanameelsed koosolekul olnud, sotsial-demokratlased oma tarkust väljakülivad; katoliiklaste järele tulevad kanged vabamõttelised j.n.e. Berlinis on suur Tivoli saal üheainsa päevaga nii mitmevärvilisi koosolekuid näinud. 12.05.1893