Vambola Paavo

FOTO: PP

Eestis neelavad raha lollused, samas kui linnadevahelised maantee-ja raudteeühendused on häbiväärses seisus, kirjutab ajakirjanik Vambola Paavo.

Raha on alati, aga soovid mitu korda suuremad. Valitsusel seisavad ees rasked otsused, kuhu ja milliste taristuobjektide arendamisele eraldada 135 miljonit eurot. Pole palju, aga asi seegi.

Eesti suuremad maanteed ei ole tänapäevased, me peame seda tunnistama. Ükskord tuleb valmis ehitada neljarajaline lõik Mäoni ning rajada Tallinna-Pärnu vahele lisasõidurajad. Veerandsaja aastaga oleme teedel kaotatud hukkunute või vigastatutena rohkem kui Põltsamaa linna jagu inimesi.

Eestis valitseb suurejooneliste objektide üksikstrateegia. Rajame udupeeneid estakaade ja viadukte, kuhu on keerulised peale- ja mahasõidud. Mäos vaatab vastu «Partsi nutumüür», kulutasime hulga raha projekteerija ambitsioonika mürabärjääri rajamisele, kui saanuks lihtsamini. Täielik kosmos on Kukruse-Jõhvi tee oma viaduktidega ja Tartu läänepoolne ringtee. Kes laseb sellised ulmelised raha röövivad lahendused läbi? Euroopa Liit seda ei nõua.

Tallinna-Pärnu maanteel liiklemine on loterii elu ja surma peale. Via Baltica on kogu riigi häbiplekk. Tartu linnapea Urmas Klaas räägib Tallinna-Tartu kiirteest, kui lähenevad valimised. Reformierakond lõi kahe linna vahelise kiirtee rajamiseks koguni initsiatiivgrupi, aga mingit muud tegevust ei järgnenud.

Kadri Simson aga teab, milline väärtus on valijate häältel, seepärast ta panustabki Pärnu suunale. Miks ei ole seda taibanud Tartust ja Lõuna-Eestist pärit riigikogulased? Sealgi elavad inimesed, kes iga päev tasuvad riigile maksusid ja tahavad tänapäevaseid ühendusi.

Tallinna-Tartu raudtee moderniseerimine on kui Paabeli torni ehitus, mis kunagi valmis ei saa. Selle asemel, et viia kiirus 140 km/h, teeme seda jupikaupa ning kulutame kokkuvõttes rohkem raha. Ükski rong ei läbi teekonda konstantse kiirusega. Ei ole nii, et kui Elroni rong Ülemiste jaamast Tartusse väljub, on kohe 140 rauas.

Enam kui kümne aastaga oleme investeerinud küll rööbastesse, aga unustanud liikluse juhtimiseks vajalikud seadmed. Need peaksid käima koos. Poolakad taotlesid oma raudteevõrgu moderniseerimiseks Euroopa Liidu raha. Samamoodi soetati uus veerem. Täna liiguvad Poolas rongid, millest meie võime unistada. Miks ei võtnud 19 aastat valitsenud Reformierakond midagi ette raudtee ajakohastamiseks ja tänapäevase veeremi muretsemiseks? Lobitöö asemel Brüsselis tegelesime peenhäälestusega ning deklareerisime, et polegi vaja narratiivi. Ajal, kui kreeklased valetasid end teadlikult  vaesemaks ja pumpasid Brüsselist miljardeid, püüdsime meie näidata endid tegelikust rikkamana.

Üks avariirohkemaid on Tallinna-Narva maanteel lõik Aaspere ja Haljala vahel. Ehitagem see 6,6 km pikkune jupp kiiremas korras ümber neljarajaliseks. Jõhker, aga tõsi: Eestis ei maksa inimelu liikluses midagi.

Peame oma soovide eest Brüsselis julgemini võitlema. Varsti saab ilus aeg otsa ning siis peame kõigeks ise raha leidma.