Jälgides meedias kerkinud arvamuste tulva aasta ema teemal, vastastikuseid mittemõistmisi ja ärritusi, meenub üks kõige kuulsamaid inimesi, kes kandis ka ema nimetust, kuigi tal endal lapsi kunagi polnud.
Lugeja kiri: Ema Teresale mõeldes (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ema Teresa rajas Kalkutasse vaeste haigete aitamise organisatsiooni, mis hiljem laienes ülemaailmseks. Teda ennast pärjati paljude preemiate, ka Nobeli rahupreemiaga. Ta aitas surijatel surra ja pimedatel elada. Temal ja tema kaaslastel jätkus tükike leiba ja kaastundlik sõna ka kõige viletsamale, kellel endal polnud mingit väljavaadet.
Kuidas oleks tema suhtunud meie praegusaja vaidlusse ema austava nimetuse tingimustesse? Kui bolševistlik revolutsioon oli suure Venemaa verre ja porri materdanud, siis kõige muu vana ja traditsioonilise kõrvaleheitmise juures loobuti ka perekonnast kui ühiskonna algrakukesest. Rahvakomissar Lunatšarski juhtimisel loodi kommuunid, kus meeste ja naiste vahelised suhted olid täielikult reguleerimata. Selle tulemusena kattus nõukogudemaa mõni aeg hiljem lastekodude võrguga.
Hiljem kaldus stalinlik režiim teise äärmusse. Töökollektiivide ja partei allorganisatsioonide koosolekutel arutati üksikasjadeni perekondade siseelu. Kõige intiimsemad üksikasjad tiriti päevavalgele. Pealekaebamine õitses ka selles sfääris.
Praegusajal seisame silmitsi uue ideoloogiaga, mis väljendub ehk kõige paremini sõnas «kõikelubatavus». Kuidas oleks tuhandetele kannatajatele leevendust toonud ema Teresa neisse probleemidesse suhtunud? Arvan, et nii, nagu ta suhtus oma patsientidesse. Eks needki olid oma elus paljuski vale radu käinud, kindlasti tema veendumuste põhjal. Tema aga ei tõuganud neid eemale.
Ta võttis kõik vastu ja leevendas, kus võimalik, nende vaevusi. Kui temalt küsiti, kuidas saavutada ülemaailmne rahu, käskis ta kõigil armastada oma peret. Hoolimatus pere suhtes toob kaasa nii inimese enda kui ka pereliikmete hoolimatuse kogu ühiskonna suhtes ja seega rahu lõppemise.
Kui tähistame emadepäeva, siis mõelgem ka sellele suhtumisele, mis oli omane ema Teresale, kel küll lapsi ei olnud, aga kes tõi oma tööga paljudele lastele naeratuse muidu raskest elust kurvaks muutunud näkku.
Jaanus Riimets