Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik

Märtsis 1990. aastal toimusid Eestis kahed valimised, millega muutus eestimeelsemaks ENSV Ülemnõukogu koosseis ja valitud Eesti Kongressi juhtivorganiks sai Eesti Komitee. Jõudude vahekord avas võimaluse nende koostööks Eesti omariikluse taastamisel. Samal ajal olid Leedu ja Läti omariikluseihaluses jõudnud oma sümboolika taastamiseni.

Äsjavalitud ENSV Ülemnõukogu asus ettevalmistama seaduseelnõu «Eesti sümboolikast» ja  8. mail 1990 võeti seadus 73 poolthäälega vastu. Seadus nägi ette, et ametlikuks riiginimeks sai Eesti Vabariik senise Eesti NSV aseme,l ning lõpetas riiklike sümbolitena Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamise. Riigivärvideks tunnistati sinimustvalge ja jõustati ka mõned punktid Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadusest.

Sündmused selle järel hakkasid kiiresti arenema. Otsuse vastu olnud Interrinne koos impeeriumimeelsetega korraldasid meeleavalduse, mis kasvas üle rünnakuks Toompea lossile. Mässust jagusaamise järel moodustas valitsus juba järgmisel päeval Kodukaitse.

Ülemnõukogu otsusele reageeris ka Eesti Komitee, kes esitas oma seisukoha. Nende meelest oli see samm tehtud liiga vara, sest tõeliselt iseseisvat riiki veel polnud ning  seadus vaid hägustas üldist situatsiooni ja tekitas küsimuse, kas on tegemist veel üleminekuga de facto ja de jure eksisteerivale Eesti Vabariigile.

EK tehtud avalduses küll hinnati ENSV Ülemnõukogu otsust tunnistada nimi «Eesti NSV» ja selle riiklik sümboolika kehtetuks, kuid tõdeti, et see ENSV seadus ei tähenda Eesti riiklikku staatust ja okupatsiooni lõppu. Faktiliselt ei olnud Eesti Vabariiki ju taastatud ning seetõttu ka ei peetud Eesti administratsiooni Eesti Vabariigi Valitsuseks. Seda võis tunnistada vaid üleminekuvalitsusena, kui selle tegevus on suunatud omariikluse taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel.

1990. aasta 25. mai hommikul otsustati Toompea lossil nimesilte vahetada. Kell 11 asuski kiviraidur eemaldama lossi sammastelt nimetahvleid «Eesti Nõukogu Sotsialistiku Vabariigi Ministrite Nõukogu». Kõigepealt raiuti seinalt venekeelne nimetahvel, millele olid nobenäpud juba varem kleepinud Eesti vapi ja sinimustvalge lipu kujutisega kleepsud ning võõbanud värviga üle selle tekstiosa «Sovetskoi Sotsialistitsheskoi».

Neid, kes oma käega tahvlit eemaldada soovisid, jätkus ja nii käisid peitel ja haamer käest kätte. Seejärel eemaldati ka eestikeelne nimetahvel ning kiviraidur Arvi Düna paigaldas kohale uue tahvli, millelt võis lugeda «Eesti Vabariigi Valitsus». Korra üle platsil valvas Kodukaitse. Oli neidki, kes võtsid mälestuseks kaasa tükikese lossiseinast, mis koos plaadiga maha pudenes.