Tõnis Oja.

FOTO: Postimees

Rahandusminister Sven Sester saatis reedel välja pressiteate, kus teatas, et raha tuleb ettevõtlusest, mitte pangaautomaadist. On tore, et lõpuks, pärast kaheaastast ametisolemist, on see aabitsatõde pärale jõudnud ka ministrile.

Valitsus tervikuna pole sellest aga veel aru saanud. Valitsuse tegevusest ja nii mõnegi ministri väljaütlemisest võib järeldada, et praeguse võimukoalitsiooni arvates tulevad raha ja majanduskasv maksudest.

Nüüdseks on valitsus ametis olnud peaaegu pool aastat ja konarustele vaatamata on tegutsetud väga toimekalt. Paraku on toimekus suunatud ainult riigikassa täitmisele, ettevõtluse elavdamine on täielikult vaeslapse ossa jäetud.

Tõsi, kümneid ja sadu miljoneid eurosid on lubatud teede ehitamiseks ning linnahalli remondiks, mis annab küll tööd mõnele ehitusettevõttele, aga see on enam-vähem kõik. Ettevõtted kasvavad ainult siis, kui nad investeerivad, aga möödunud neljapäeval kiideti heaks tulumaksuseaduse muudatused, mis täiesti selgelt ergutavad investeerimise asemel dividende välja võtma.

Vaatame valitsuse ettepandud muudatusi lähemalt.

1. «Kehtestatakse madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotustele.» Valitsuse sõnum ettevõtjatele: ärge investeerige, vaid makske selle asemel dividende. Kui teete seda regulaarselt, maksate vähem tulumaksu.

2. «Kehtestatakse meetmeid äriühingust kasumi kaudse väljaviimise tõkestamiseks.» Kauaräägitud teema, kus välisettevõtteid süüdistatakse dividendide asemel kasumi väljaviimises kas laenuna emaettevõttele või samasse kontserni kuuluvatele teistele ettevõtetele. Seadusemuudatuse kohaselt võib edaspidi anda vaid lühiajalisi (kuni kaks aastat) laene. Kui laen läheb pikemaks, kehtestatakse sellele 20-protsendiline tulumaks.

Selle maksu kohta kehtib vanasõna: kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Seadus rakendub ka neile, kes tegelikult dividende ja sellelt makstavat tulumaksu maksavad, aga ka kohalikele ettevõtetele, kelle omanikud soovivad oma riske hajutada.

3. «Kehtestatakse krediidiasutustele tulumaksu avansilised maksed.» Sisuliselt kehtestatakse pankadele tulumaks, sest avansiline makse rakendub ka siis, kui pangad ei plaanigi dividende maksta. Siin on mul kaks küsimust. Kas see muudatus ei lähe mitte vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga? Sest just see oli põhjus, miks Rootsi võttis oma pangamaksu tagasi. Teiseks võiksime alustada äraarvamismängu, milline sektor on järgmine, sest pärast pretsedendi loomist on uute majandusharude maksustamine lihtsam.

Tõe huvides tuleb märkida ka paar ettevõtlust soosivat muudatust. Üks on kauaoodatud osalusoptsioonide maksustamise leevendamine ning maksukoormuse vähendamine töötajate majutamisele ja transpordile. See ei muuda siiski maksumuudatuste üldist eesmärki: sundida ettevõtteid tulumaksu maksma, mitte aga investeerima.