/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6623169t1hff5d.jpg)
Eesti spordis on tiitlivõistluste medalite mõttes raskuskese olnud läbi ajaloo ikka meeste poole kaldu. Tänavu kipuvad rohkem tegusid tegema aga naised.
Naiste aasta Eesti spordis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta alguses noppis Kelly Sildaru esmalt freestyle-suusatamises X-mängude medaleid ja seejärel juba juunioride maailmameistritiitleid. Aprillis oli edukas tennisist Anett Kontaveit.
Kui tavaliselt on eestlased talvekuudega kätte saanud ka mõne täiskasvanute tiitilivõistluse medali, siis sel aastal tuli poodumikohta oodata koguni maini. Kui medal lõpuks tuli, noppis sellegi naissportlane. Kastanid tõi lõpuks tulest Epp Mäe, kes sai Novi Sadis maadluse Euroopa meistrivõistlustel kaela raskekaalu pronksmedali.
Kui kiita Eesti naissportlasi, siis samal ajal võib laita Eesti üldist spordisüsteemi. Kõik kolm nimetatud naissportlast on treenimist alustanud oma vanemate käe all ja tõusnud tippu just tänu perekonna toele, mitte Eesti spordisüsteemile.