CO2 heitekvootidega kauplemine võib olla tulus.

FOTO: SCANPIX

Eesti on olnud müügitöös konkurentidest selgelt edukam, lausa turuliider
 

Eesti müüb «õhku» ja teeb seda väga edukalt, ehkki maailmaturul ületab «õhu» pakkumine nõudluse kümme korda. Tänasest Postimehest saate lugeda, millised 480 hoonet Eestis tehakse energiasäästlikumaks jaapanlastelt saadud 146 miljoni euro eest. Mida Eesti siis õigupoolest jaapanlastele müüs?

ÜRO kliimamuutuste lepingu Kyoto protokollis võtsid riigid kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Näiteks Eesti lubas vähendada heitkogust 2008.–2012. aastani kaheksa protsendi jagu võrreldes 1990. aastaga, Jaapan kuue protsendi võrra. Riigid saavad omavahel kaubelda saastamisõigusega, täpsemalt Kyoto protokollis lubatud heitkoguse ühikutega (ühik on võrdne 1 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga).

Eestile ja tervele Ida-Euroopale on soodus, et praegust heitkogust võrreldakse 1990. aastaga. Suur hulk saastavat tööstust langes majanduse muutudes mängust välja. Kui lisada sihipärane uute tehnoloogiate kasutamine ja energiasääst, saamegi märkimisväärse Kyoto ühikute ülejäägi.

Lääne-Euroopas ja Jaapanis pole 1990. aastaga võrreldes niisuguseid dramaatilisi muutusi majanduse struktuuris olnud. Nemad saavad oma kohustust täita vähem saastavate tehnoloogiate juurutamisega või ostes Kyoto ühikuid teistelt riikidelt – müüjaid on palju (näiteks Poola, Tšehhi, Ungari, Läti, Ukraina ning hiljuti müügiga algust teinud Venemaa, Leedu ja Prantsusmaa).

Kuna Kyoto ühikute pakkumine ületab nõudluse ligi kümme korda, saavad ostjad dikteerida endale kasulikke tingimusi, eeskätt vahetada ühikuid oma riigi toodangu vastu (elektriautod on värske näide). Et tehing läheks ostja jaoks heitmete vähendamisena arvesse, peab müüja saadud raha investeerima heitkoguseid vähendavatesse projektidesse enne 2012. aasta lõppu. Seepärast on ühikute ostjad huvitatud müüjatest, kes ei peta, vaid investeerivad sihipäraselt ja kiiresti.

Eesti alustas aktiivset tegevust Kyoto ühikute müügiks 2009. aasta sügisel. Tulemustest näeme, et koostöö ministeeriumide vahel sujus piisavalt hästi – Eesti on olnud müügitöös konkurentidest selgelt edukam, lausa turuliider. Hinnanguliselt on vähemalt 2/3 tehingute üheks osapooleks olnud Eesti. Sõlmitud tehingute kogumaht ületab praeguseks 315 miljonit eurot. Kokku on sõlmitud 18 tehingut seitsme ostjaga.

Jääb üle soovida, et pisivaidlused ei takista investeeringuid ja kõik ettevõetu saab tehtud õigeks ajaks. Loomulikult tähendab see üksiti majanduse elavnemist. Ja ka töökohti, näiteks kriisis palju kannatada saanud ehitussektoris.