Ott Järvela: tippsport vajab radikaalsust!

Ott Järvela Foto: Tairo Lutter

Jutt kergejõustiku Euroopa ja maailmarekordite nullimisest pole jabur loba, vaid vajalik vaidlus teel selle poole, et taastada erinevatest dopinguskandaalidest räsitud spordiala usaldusväärsus.

Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) president Sebastian Coe ütles õigesti: «Tegu on tähtsa aruteluga. Tervitan debatti, sest vajame seda. IAAFi nõukogu hakkab tehtud ettepanekuid, ja võibolla ka vastu-ettepanekuid, arutama. Kuskilt peab ju alustama.»

Maailma tippsport käituks iseenda suhtes vastutustundetult, kui ei tõstataks teravaid ja valusaid küsimusi, ei otsiks revolutsioonilisi (ja ühtlasi traditsioone hülgavaid) lahendusi ega purustaks (vähemalt mõtetes) aastakümnete jooksul enda ümber püstitatud klaasseinu ja -lagesid.

Kergejõustikurekordeid puudutav pole sugugi ainuke tippspordis viimastel nädalal suurt vastukaja tekitanud teema. Aasia mängude otsus kaasata 2022. aastal programmi e-sport ehk arvutimängud pani konservatiivsemad spordiringkonnad vihast vappuma igas maailma otsas. Ka Eestis.

Mitte et Aasia mängud (tegemist on maailmajao miniolümpiaga, mille kavas umbes 40 spordiala) oleksid teab mis tähtis üritus, aga e-spordile rohelist tuld näidanud võistluste nõukogu põhjendus, et «otsus arvestab antud uudset laadi spordiala tormilist arengut ja populaarsust noorte seas», mõjus vaenlasega ühte sängi heitmisena.

Arvutimängud on levinud käibetõe kohaselt ju «päris spordi» kõige suuremad vaenlased üldse! Nende olümpiamängude ja -medalitega samas lauses mainimine võrdub riigireetmisega. Et võistlus, kus sportlased ajavad suurel ekraanil taga pahalasi ja neid surnuks tulistavad, on sisuliselt traditsioonilise laskespordi kergelt futuristlik variant, pole tähtis. Tuleb olla vastu! Siis äkki tulevad vanad head ajad tagasi.

Ei tule. Digirevolutsioon ja globaliseerumine tähendavad ka tippspordile pöördumatuid muutusi. Coe ja Aasia mängude, aga ka jalgpalli MMi osalejaskonda 48 riigini laiendamist ja videokorduste kasutusele võtmist jõuliselt toetava Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) presidendi Gianni Infantino mustamine ja naeruvääristamine võrdub sõnumitooja kallal haukumisega.

Kõik mainitud teevad tänuväärset tööd, sest julged ideed ja küsimused ning erinevad avantüürid on asjakohased. Infoühiskond purustas tippspordis 20. sajandil tekkinud kastisüsteemi ja muutis kõik võistlusmomenti sisaldavad tegevused teineteise rivaalideks. Olukorraga kohanemine kulgeb vaevaliselt. Doping ja kihlveopettused on probleemid, millega tuleb tegeleda sisuliselt, mitte deklaratiivselt.

Tippsport on oma nüüdisaegse ajaloo suurimas kriisis, seda lahendades ongi vaja radikaalsust!