Kolmandaks. Riigipalgaliste või juhtide palku uurides ei tohi unustada, et suur osa madalama astme riigi- ja omavalitsuste töötajaid (tihti kõrgharidusega või oma ala eksperdid) saab üsna väikest palka. Miks ei ole nende palgad prioriteetide seas? Mõnes avaliku sektori asutuses ja omavalitsuses ei maksta kunagi ühtegi lisatasu ja palk on ebaõiglaselt madal.
Neljandaks, palgakorralduse aspektis on alati tehtud vahet tegevusvaldkondadel – kõiki ameteid või töid ei saagi lahterdada. Vahel on tippjuhte ja ka loomingulisi inimesi väga raske kastidesse panna ja neile õiglast palka määrata. Erasektorile on tasustamisel alati lubatud suurem vabadus kui avalikule sektorile – esiteks pole tegemist maksumaksja raha ega maksumaksja heaks tegutsemisega nagu avalikus sektoris. Erasektoris on tööd muutuvamad ja ettearvamatumad, sõltuvad palju enam turuolukorrast, hooajast, klientidest ja ka töötaja enda võimekusest.
Lisatasude mõistlik osakaal
Teiste maadega võrreldes võib Eesti avaliku sektori, eelkõige riigiametnike koorekihi puhul ette heita nende suuri isiklikust panusest tulenevaid lisatasusid. Muidugi makstakse neid eelkõige palga suurendamise ettekäändel. Tahame või mitte, aga avalikus sektoris on töö üsna täpselt ette ära määratud ja omaloomingule või ülimatele pingutustele seal tihti kohta pole. Kui mina 90ndate keskel riigiametisse tööle läksin, ütles üks vanem härra kohe, et agarust ja liiga vabalt tegutsemist seal ei sallita. Tuleb teha, mis on ette nähtud.
Kui erasektori töötajat võib võrrelda vaba hobusega, kelle ees on ootamatud tõkked, siis avaliku sektori töötajale on päitsed pähe pandud ja tee kätte näidatud. See on ka põhjus, miks kogu (lääne) maailmas on riigitöötajatel isikust või tulemustest sõltuv lisatasude osakaal suhteliselt väike ega ületa üldjuhul 10–20 protsenti ametikoha palgast. Muidugi makstakse välisriikideski lisatasusid (vaadake Saksamaa vm bürokraatlike suurriikide avaliku sektori palgasüsteeme), aga seal kehtivad need kõigile. Näiteks makstakse staažitasu, mõnel pool arvestatakse perekondlikust seisust/laste arvust tulenevalt lisatasu jne. Võidakse arvestada akadeemilist kraadi, spetsiifilisi kutsetunnistusi või tasemeid jms. Eestis on mindud just individuaalsete võimete arvestamise teed, aga see ei ole avalikus sektoris alati põhjendatud.
Seega, võimalusi olukorra parandamiseks või avalikkuse jaoks vastuvõetavamaks muutmiseks on. Ametnike palgad häirivad avalikkust ilmselt seni, kuni palkade avalikustamise tabel toob ebameeldivaid üllatusi, kuni vallajuhtide palgad tõusevad valel põhjusel, kuni tavaspetsialistide palgatõusuks ei jätku raha või kui kasina eelarve tõttu tõstetakse kellegi palka, aga jäetakse oluline töö tegemata.