Aivar Pau: Ansipi õudsevõitu unenägu – rändlustasud kaovad ja vanaemad maksavad selle kinni

Aivar Pau. Foto: Postimees.ee

Mobiilioperaatorite viimaste päevade uudised ei jäta võimalust kõhklusteks: mööda ilma ringi sõitvate kaasmaalasteni jõuab Euroopa rändlustasude kadumine poolpiduselt ning sellegi lõbu maksavad kinni kõige paiksemad memmed-taadid.

Eestlased ei reisi palju. Mujal Euroopaski käib maksimaalselt kolmandik neist heal juhul korra aastas ning pole seal rohkem kui kümme päeva. Mobiile kasutavad nad aga kõik – iga päev, iga tund. Mobiiltelefonid ja internet on nende jaoks inimõigused ja sellega kaasas käiv surve on surunud sidehinnad kümneid kordi madalamaks kui kusagil mujal maailmas. Paraku on sellega nüüd kõik, suund muutus.

Suur Euroopa toob hea ja toob halba, mitte kõik selle piirkonnad pole arenenud samas suunas ja sama kiirelt. Nagu SEPA-maksed viisid kiviaega pankadevaheliste ülekannete kiiruse, nagu euro tõstis hindu, nii oleme nädala jooksul näinud mobiilipakettide rekordilist hinnatõusu.

Kas keegi mäletab, millal viimati tõusis mõne tootegrupi hind üleöö 10 protsenti, või lausa 20 protsenti? Kui, siis ehk Tallinna parkimistasud. Nüüd järgnes mobiili kasutamine.

Tele2 lajatab kuutasule otsa üks-kaks eurot. Telia muutis hinnatõusu varjamiseks pakettide mahtusid ja langetas väidetavalt gigabaidi hinda, kuid kerge tehe näitab, et jäänuks pakettide mahud samaks, tabanuks enam kui eurone hinnatõus ka neid. Elisa proovib jätta rändlustasuvabaduseta pakette ja tõstab ärikliendi hindasid, kuid see ei paista kuidagi haakuvat Euroopa Komisjoni väljatöötatud põhimõtetega.

Niisiis: meie jaoks nii tavaline mobiilikasutamine läks kõigi eestlaste jaoks hüppeliselt kallimaks ja seda püsitasuna.

Põhjus: Euroopa otsib ühist ja loob tervikut – üritab leida ka võrdseid hindasid Kreekast Soomeni. Me oleme osa ühendatud anumatest. Ning seekord tõukavad Euroopa hinnad meie nii madalat nivood suure jõnksuga kõrgemale.

Tuletame meelde Andrus Ansipi ideaalstsenaariumit euroliidu rändlustasude kaotamise idee käivitamisel. Esiteks loosung «Roam like at home» – ehk vahet pole, milline on su pakett, kasutada saad seda lisatasu maksmata kõikjal Euroopas. Teiseks see, et kodutarbijad ei pea hakkama kinni maksma rändavate kaasmaalaste hüvesid.

Ideaal ei sündinud, käivitus hoopis õudsevõitu stsenaarium. Jah, me kõik peame hinnatõusuga hakkama kinni maksma reisijate rändlustasuvabadust. Jah, päevavalgele ei ole ilmunud pea mitte ühtegi sellist paketti, mis oleks täies mahus kasutatav mujal Euroopas. Halvimal juhul saame Euroopas mobiilset internetti kasutada kaheksandikul juhul paketi kogumahust.

Miks ma kasutan sõnapaari «õudsevõitu unenägu», aga mitte vana head ja konkreetset «õudusunenägu»? Vastus: sest suund on õige ning ma olen siiralt uhke, et just meie eurovolinik on murdnud Euroopa sisebarjääre.

Näidanud, et eripalgelist Euroopat annab ühendada. Et on võimalik enam-vähem rahuldada nii Vahemere ääres peesitavate Saksa pensionäride, Soome kalevipoegade kui enamiku elust Brüsseli vahet siiberdavate eurobürokraatide huvisid.

Panna samale kaardile nii tohutult võrkudesse investeerinud Skandinaavia telekomid kui nende märgatavalt laisemad kolleegid nn lõunaosariikides. Reisib aktiivsem osa meist ja ma ei kahtle hetkeksi vajaduses võimaldada neil internetiajastul muretult tööd teha ka piiride taga.

Meie mobiilioperaatorite Rootsi ja Soome omanikud vajavad ikka kasumit, vajavad ikka tulu järjest uuteks investeeringuteks – seetõttu ma nende peale väga pahane vast polekski.

Küll nad leiavad mõistliku tasakaalu klientide võimaluste ja enda huvide vahel. Küll leiavad endale muid viise raha tagasi teenida, maste ühendava lairibakaabli rentki on nende jaoks ühegi numbrilise põhjuseta sel aastal juba kaks korda alanenud.

Muud valikut meil tarbijana ju pole – teisi operaatoreid pole kuskilt võtta. Teistsugust Euroopat samuti mitte. Globaliseerumine on kohati kallis lõbu.