Vene relvajõudude naisliikmed Hmeimimi õhuväebaasis.

FOTO: SCANPIX

Venemaa on Lähis-Itta aktiivsest naasmisest kasutanud Süüriat omamoodi katsepolügoonina oma uue relvastuse testimiseks ja ilmselt jäädakse sinna kauemaks seda tegema, kirjutab erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots (RE) neljandas osas sarjast «Süüria kodusõda – põhjused ja tagajärjed».

Nii lasid venelased president Vladimir Putini sünnipäeval 7. oktoobril 2015 Kaspia flotilli neljalt sõjalaevalt välja 26 uut tiibraketti «Kalibr», mis Vene kindralstaabi väitel pärast 1500 kilomeetrist lendu üle Iraani ja Iraagi territooriumi tabasid ühtteist Islamiriigi objekti Latakias ja Raqqa provintsis.

Süüria maaväe üksustes katsetati omakorda Vene instruktorite kaasabil uusi raadioelektroonilisi vahendeid, raketisüsteeme, laskemoona ja maaväe kõige moodsamaid tanke T-90, mis olid mehitatud Vene meeskondadega.

Õhuoperatsioonidesse kaasati uusimad sõjalennukid – pommitajad Su-34 ja hävitajad Su-35S, õhukaitsesse uus pikamaa õhutõrje raketisüsteem S-400.

Õhuoperatsioonide tegemisel pidas Moskva tähtsaks suurte kaotuste tekitamist Süüria opositsioonile eesmärgiga tagada valitsusvägede edu pealetungilahingutes, likvideerida president Bashar al-Assadile konkurentsi pakkuvad võimalikud pretendendid, maksimaalselt nõrgendada diktaatori vastasjõude tulevasteks võimalikeks rahuläbirääkimisteks. Vene kaitseministeeriumi info kohaselt sooritasid Vene lennukid ajavahemikus 1. oktoober – 1. november 2015 kokku 1631 lahingulendu, rünnates 2084 erinevat objekti.

Vene tehnikud Hmeimimi lennuväljal. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Moskva teatel võimaldasid Vene lennuväe õhulöögid Süüria armeel alustada pealetungi operatsioone Latakias Damaskuse provintsis, samuti linnadele Aleppo, Idlib ja Homs ning sundida terroristid, kelle hulka arvati nii islamivõitlejad kui ka al-Assadile opositsioonilised grupeeringud taanduma. Vene kindralstaap kinnitas ka, et Süüria vägedel õnnestus selle ajavahemiku jooksul vabastada enam kui 50 suurt asustatud punkti ja ligi 350 ruutkilomeetrit territooriumi. See olevat võimaldanud paos olnud Süüria elanikel hakata pöörduma koju tagasi.         

President Putini avalduse kohaselt pidi õhuoperatsioon Süürias olema lühiajaline ja kestma vaid kolm-neli kuud. Kuid Vene lennuväe toetatud Süüria väed ei olnud ega ole kuigivõrd edenenud pealetungilahingutes.

Võitlusvõimelised reservid puuduvad, sest riigi elanikkonnast suurima osa moodustavaid sunniite ei ole al-Assad julgenud mobiliseerida, kaheldes sügavalt ja õigustatult nende lojaalsuses. Vene kaitseministri Sergei Šoigu teatel nõuab Süüria pinnal oleva ligi 60 000 ISISe võitleja (ta arvestas nende hulka ka al-Assadile opositsioonilised grupeeringud) alistamine vähemalt 60 000 – 80 000-mehelist hästi väljaõpetatud ja varustatud sõjaväge ning suurt hulka lahingutehnikat ja tõhusat õhutoetust, mida Süüria õhujõud pole võimelised andma.    

Süüria sõdurid. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tüli norimine

Vene lendurid tundsid end Süüria õhuruumis üpris vabalt, pidades iseenesest mõistetavaks ka õigust rikkuda selle naaberriikide piire ning korduvalt loata siseneda Türgi õhuruumi, mis tekitas terava protesti Türgi valitsuselt.

Esimene intsident Vene lennukiga, mis ületas Türgi õhupiiri, juhtus juba 3. oktoobril 2015. Moskva tunnistas seda, seletades intsidenti halbade ilmastikuoludega.

Kuid õhupiiri rikkumised jätkusid. Vene infoagentuuri TASS teatel sõlmisid USA ja Venemaa kaitseministeeriumid 20. oktoobril 2015 memorandumi sõjalennukite ja mehitamata lennuaparaatide ohutuse tagamiseks ja intsidentide ärahoidmiseks, mis aga ei laienenud Türgile. Pärast kolmekordset riigipiiri rikkumist ja pidevat Latakia põhjaosas elavate Süüria türklaste – türkmeenide – külade pommitamist lasi Türgi hävitaja F-16 24. novembril 2015 alla järjekordselt nende õhuruumi sattunud Vene pommitaja Su-24M.

Vihased türkmeenid lasid neid äsja pommitanud ja nüüd langevarjul laskuva piloodi alampolkovnik Oleg Peškovi maha ning hävitasid tankitõrje raketiga lendureid otsima tulnud Vene helikopteri Mi-8, milles hukkus üks merejalaväelane. Türgist sai üleöö Moskva suur vaenlane, kelle vastu organiseeriti kõrvulukustav laimu- ja propagandakampaania ning kehtestati majanduslikud sanktsioonid.

Oleg Peškovi ärasaatmine. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Keda ikkagi pommitati?

Vene sõjalennukid ründasid peamiselt Aleppo, Latakia, Idlibi, Deir-ez-Zori, Hama, Haseke, Homsi ja Raqqa provintse. Tähelepanuväärne on, et kolmes esimeses neist polnud ISISe võitlejaid üldse. Vene kindralstaabi ja massimeedia reklaamitud õhujõudude nn täppislöögid Islamiriigi objektidele ülejäänud provintsides tekitasid aga sügavat kahtlust nende efektiivsuses.

Igapäevastes Vene televisioonis demonstreeritavates videoklippides Süüria sõjast võis näha, et ründelendudeks õhku tõusvate lennukite tiibade all rippusid valdavalt möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel relvastusse võetud pommid FAB-250, OFAB-250-270, FAB-500, KAB-250, jms. Vähesel arvul, peamiselt rahvusvahelisele meediale demonstreerimiseks, näidati ka uusimatele pommitajatele Su-34 kinnitatud juhitavaid õhk-maa tüüpi rakette.

Su-34 pommitamas Süürias Deir ez-Zori kohal. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Kartusest, et opositsioonirühmituste võitlejatel ja Islamiriigi relvaformeeringutel võivad olla lähimaa õhutõrje raketikompleksid, tegutsesid Vene sõjalennukid kaotuste vältimiseks reeglina kõrgustel 5000 meetrit ja enam. Nendelt toimus ka pommitamine, mis tegi mittejuhitavate vabalt langevate lennukipommide hajumise väga suureks. Islamiriigi sõjaliste objektide asemel langesid need peamiselt süürlaste elumajadele, viljaaitadele, haiglatele, koolidele ja teistele kummalistele «terroristide objektidele».

Kui lääneriikide koalitsiooni sõjalennukid ründasid ainult Islamiriigi objekte ning kasutasid selleks peamiselt juhitavaid pomme ja rakette, mis võimaldas viia inim- ja materiaalsed kaotused miinimumi, siis Vene lennuväe rünnakute täpsus oli enam kui küsitav.

Pärast lääneriikide proteste ja teravat rahvusvahelist kriitikat alustasid venelased lõpuks õhurünnakuid ka islamivõitlejate vastu, kuid need moodustasid ikkagi Moskva poolt märtsis 2016 ametlikult väljakuulutatud missiooni lõpetamise ajaks vaid 10 protsenti Vene lennukite poolt kogu operatsiooni ajal tehtud ligi 9000 õhurünnakust. 2016. aastal kaasas Putin õhuoperatsioonidesse Süürias ka Venemaal asuvates õhujõudude baasides paiknevad raskepommitajad Tu-160, Tu-22M3 ja Tu-95.

Asjade kokkupakkimine Venemaa moodi

14. märtsil 2016 teatas Putin maailmale, et Venemaa loeb oma väekontingendi ülesanded Süürias edukalt täidetuks ja lõpetab õhuoperatsioonid ning toob seal asuva väegrupi tagasi kodumaale.

Samas avaldatud Vene kaitseministeeriumi teatel jäävad aga mereväebaas Tartusis ja Hmeimimi lennubaas määramata ajaks Vene relvajõudude kätte. Agentuur TASS selgitas omakorda, et riigi juhtkond langetas otsuse lõpetada missioon kaks nädalat pärast relvarahu jõustumist Süürias olles jõudnud seisukohale, et Vene lennuvägi Süürias pole enam vajalik.

Juba järgmisel päeval algas vene televisioonis oma baasidesse tagasipöörduvate sõjalennukite ja lendurite pidulike vastuvõttude demonstreerimine. Kremlis toimus president Putini vastuvõtt, millel ta andis Venemaa kangelase aumärgid kuuele Süürias olnud sõjaväelasele, sh ka väegrupi ülemale kindral Aleksandr Dvornikovile.

Vene sõdurid Süürias. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Pärast vastuvõttu teatas kindral Dvornikov ajalehele Rossijskaja Gazeta, et Vene lennuvägi aitas tõhusalt kaasa Süüria valitsusvägede pealetungile, toetades neid õhust ja need on juba vabastanud 400 asustatud punkti. Tema sõnul langes tänu lennuväe tegevusele terroristlike grupeeringute võitlusvõime enam kui kaks korda, vabastati ligi 10 000 ruutkilomeetrit nende vallutatud territooriumi; hävitati ligi 2000 Vene päritolu terroristi, sh 17 välikomandöri.

Ajakirjanike küsimusele, kas Vene sõjaväelased osalesid ka maismaaoperatsioonides, vastas Dvornikov diplomaatiliselt, et sõjalised nõuandjad töötasid ja töötavad Süüria armee kõikidel tasanditel, sh ka taktikalisel.

Nad abistavad Süüria kolleege operatsioonide planeerimisel ja lahingutegevuse juhtimisel, aga ka Vene sõjatehnika tundmaõppimisel. Ta ei varjanud ka seda, et Süüria territooriumil on Vene eriüksused, kes teostavad kaugluuret ja otsivad ründeobjekte Vene sõjalennukitele, sihitavad viimaseid õhurünnakute läbiviimisel sügaval vaenlase tagalas ning täidavad muid eriülesandeid.

Pidustused kestsid küll vaid paar päeva. Põhjus neist loobumiseks oli lihtne – Moskva väljareklaamitud väekontingendi Süüriast tagasitoomine puudutas vaid osa seal asuvast personalist, lennumasinatest ja tehnikast. Vene pressi teatel lahkusid Süüriast vaid ründelennukid Su-25, moodsad pommitajad Su-34 ja väike osa Su-24 tüüpi pommitajatest.

Lennubaasi Hmeimim jäid ning jätkavad õhuoperatsioone ka praeguse väljakuulutatud relvarahu ajal pommitajad Su-24, uusimad Su-34SM ja hävituslennukid Su-35. Olulist täiendust sai aga helikopteritega Mi-8, Mi-24 ja Mi-35 varustatud lennuväeüksus, mis suurenes peaaegu poole võrra. Ilmselt sõjaolukorras testimise eesmärgil saabusid Süüriasse uued lahingukopterid Mi-28N ja Ka-52.

Vene pioneerid Aleppos. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Pealetungivate Süüria maaväeüksuste õhutoetuse ülesanne pandi nüüd Vene lahingukopteritele. Lennubaasi ja mereväebaasi õhukaitset tagavad endiselt kõik seal olevad õhutõrjevahendid ja Süüria ranniku läheduses paiknevad Vene sõjalaevad. Näib, et Vene ohvitseridel ja sõduritel tuleb veel kaua nautida Süüria kuuma päikest ja neelata kõrbetolmu.

22. detsembril 2016 teatas Šoigu pressile, et alates septembrist 2015 on Vene lennuvägi sooritanud kokku 18 800 lahingulendu ja viinud läbi 71 000 rünnakut terroristidele. Tema sõnade kohaselt on selle poolt  hävitatud 35 000 ISISe võitlejat, sh 204 välikomandöri ja 1500 erinevat ühikut tehnikat. Lääneriigid aga märkisid jälle, et ligi 90 protsenti Vene õhurünnakutest olid suunatud mitte ISISe, vaid al-Assadi opositsiooniliste rühmituste vastu, tekitades neile suuri inim- ja materiaalseid kaotusi.