Dauri Paškovski: meistrid tulevad kutsekoolidest

Dauri Paškovski Foto: Erakogu

Miks peaksid noored, aga ka ümber- või täiendusõpet soovivad täiskasvanud omandama kutseharidust, kirjutab Dauri Paškovski.

Ühiskondlikul tasandil räägitakse sageli, et Eestis toimub kõrgharitud inimeste üleprodutseerimine. Räägime sellest, et tööturul napib oskustöölisi, kes oleksid lõpetanud kutsekooli või rakenduskõrgkooli. Seepärast on Eesti hariduspoliitikas kutsehariduse rõhutamine õigustatud vajadus. Eesti põllumajandus, tööstus, kaubandus ja kodumajandus vajavad üha rohkem õppinud töötegijaid ja nende alade kutsehariduslikud õppeasutused omandavad koos sellega järjest suurema tähtsuse.

Üsna tavaline on, et  noored näevad põhikooli lõpetamisel ainsa variandina gümnaasiumisse astumist. Sellise olukorrani on viinud asjaolu, kus põhikool on gümnaasiumiga sedavõrd tugevalt seotud, et kutseharidusele hakkavad mõtlema vaid need õpilased, kes gümnaasiumisse sisse ei saa.

Lisaks mängib siin rolli ka kutsehariduse maine üldiselt. Kui võiks arvata, et enamasti on kutsehariduse halb maine põhjustatud pere ja sõprade arvamusest, siis SA Innove 2013. aastal tehtud uuringust selgub, et 59 protsenti negatiivse hinnangu andnuist ei osanud seda hinnangut spetsiifiliste argumentidega põhjendada.

Sama tendents jätkub ka gümnaasiumis, mille lõpetamise eesmärk on sageli ülikoolikatsete edukas läbimine. Gümnaasiumi tegelik eesmärk peaks aga olema laia ja mitmeharulise üldteadmistele põhineva hariduse pakkumine. Unustamata seejuures õpilaste individuaalsust, vältides liigset standardimist ja pakkudes võimalust gümnaasiumi lõpetades ise otsustada, mida teha selleks, et järgmine õppe- või kutseperiood edukaks osutuks.

Milleks kutseharidus?

Valitsuse kehtestatud kutseharidusstandardis on kirjas, et kutseõppe eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötada ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseõppeasutuse lõpetanu peab olema pädev ja valmis õpitud oskusi tööturul rakendama. Ilmselt võib tekkida küsimus, milleks õppida kutseõppes, kui tehnoloogiliste arenduste tulemusena järjest enam võtavad meistrite tööd üle masinad ja tehnoloogia? Seetõttu peabki kutseharidussüsteem väga täpselt jälgima muutusi tööturul ja õppe sisu peab vastama tööandjate esitatud nõuetele.

Milline on hea kutseharidus? Tööandjate jaoks on vastus selge – hea kutseharidus on selline, mis annab tööandjale võimaluse lõpetanu kohe tööle võtta. Sisseastuja jaoks tähendab hea kutseharidus aga võimalust kooli läbimise järel erialast tööd leida. Sõprade ja tuttavate näitel võin öelda, et hea kutseharidus annab püsiva töökoha, kindla sissetuleku, võimaluse edasi õppida ning teha karjääri. Samuti on avatud võimalused õppida ja teha tööd välismaal. Gümnaasiumi lõpetatuna, võin oma kogemusest öelda, et näiteks peale õpinguid tööturule sisenda on kutsekooli lõpetanud inimestel oluliselt lihtsam. Eriti siis, kui kandideeritakse oma erialasele tööle.

Kutseharidus nähtavaks!

Palju ärevust tekitab igal aastal meedias kajastatud gümnaasiumide lõpuhinnete põhjal koostatud koolide edetabel. Palju praktilisem ja sisukam väärtus oleks iga-aastasel avaldataval koondstatistikal, mis hõlmab endas erialasele tööle saamise määra iga kutseõppeasutuse kohta. See annaks ühest küljest õppurile võimaluse hinnata konkreetse õppeasutuse kvaliteeti või ka eriala perspektiivikust. Teisalt aga on see signaal konkreetse valdkonna ja vastava õppeasutuse omavahelisest koostöövõimekusest ning konkreetse valdkonna esindajate soovist oma valdkonna järelkasvu sisuliselt panustada.

Just nendel päevadel, 4. – 5. mai, toimub Tallinnas Eesti näituste messikeskuses erinevaid erialasid koondav üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Oskusi panevad proovile ligi 400 kutseõppurit ning parimatest parimad esindavad Eestit kutsemeisterlikkuse võistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Lisaks tähisatatakse aastat 2017 oskuste aastana. Mitmeid üritusi ja tegevusi koondava teema-aasta eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet.

Noored, valige kutseharidus!

Ei ole kahtlustki, et kutseharidusel on tähtis roll elukestvas õppes, kui ka haridussüsteemis tervikuna. Kutsehariduse omandanud saavad jätkavad õppimist kõrgkoolis, samuti on võimalik tagasitulek kutsekooli pärast kõrghariduse omandamist. Õppida saavad kõik – noored oma esimest ametit ning täiskasvanud, kellel on soov ümber- või täiendusõppeks.

Kõige atraktiivsemaks teeb kutsehariduse see, et mitmel erialal on võimalik õppida ka töökohapõhises õppes õpipoisina. Töökohapõhise õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes ning täiendades omandatud oskusi teoreetiliste teadmistega koolis. Ilmselt koolipõhise õppijaga võrreldes suurema motivatsiooni, elu- ja töökogemuse ning kohusetundega töökohapõhisel õppijal on võimalik saada ka õpingute ajal sooritatava praktika käigus tehtud töö eest tasu.

Tegevusvaldkondade, haridusasutuste ja inimeste tugev koostöövaim, avar pilk ja tulevikku vaatav hoiak aitab tõmmata noorte tähelepanu ning julgustab noori mõtlema kutseharidusele ning oskuste, meisterlikkuse ning elukestva õppe väärtustamisele.