Uus vana valitsus.

FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Selle asemel et lüüa pärast valimisi laud puhtaks ja alustada valitsuse kokkupanekut otsast peale, otsustas Reformierakonna-IRL võimuliit lähtuda eesti vanasõnast: ära unusta vana sõpra ära, kui uut pole veel läbi proovinud. Kohad jagunevad valitsuses erakonniti täpselt nii nagu seni. 13 ministrist vahetub järgmises valitsuses neli. See tähendab, et valitsuse koosseis on 70% ulatuses sama. Veel kaks ministrit vangerdatakse teise kohta.



Kui arvestada ka riigikogu juhatust, kattub uus pilt veelgi enam vanaga – valimisjärgselt muutub vaid neljandik võimu tipptegelastest.

Seetõttu on Andrus Ansipi kolmandat valitsust raske näha uue valitsusena – tegu on pigem mugavusremondiga, et mitte öelda vana valitsuse kloonimisega. Traditsioonilist sadat kriitikavaba päeva ei ole sellele kabinetile küll erilist põhjust anda – leebem võib muidugi olla nende ministrite osas, kes tõepoolest esmakordselt valitsusvastutust nuusutamas.

Järgmise valitsuse uustulnukad on justiitsminister Kristen Michal, keskkonnaminister Keit Pentus, siseminister Ken-Marti Vaher ja kaitseminister Mart Laar. Viimane on üldse esimest korda ministrikohal, mis pole peaministri oma. Tõenäoliselt mõjub koalitsiooni tervisele hästi, kui Laar on valitsuse laua taga kohal ning temaga suhtlemiseks pole peaministril tarvis mingeid muid formaate leiutada. Ka tegevust peaks Laaril kaitseministrina jätkuma, ning neid, kes tuletaksid talle vajadusel meelde, et praegu on 2011. aasta, aga mitte 1944, leidub ka piisavalt.

Endine justiitsminister Vaher oli äärepealt siseministriks saamas juba kevadel 2009, ent alles nüüd saavad kõik jälgida, kas levinud kartustel tema ülearu «kõvakäelises» stiilis on mingit alust.

Reformierakonna uued ministrid on mõlemad rohelised valitsuses, aga mitte poliitikas. Kindlasti jagub nii Michalil kui Pentusel ambitsiooni end ka ministrina tõestada. Eeskuju on olemas kas või varem palju tundmatuma Hanno Pevkuri näol, kes tegi endale sotsiaalministeeriumi teemad hästi selgeks ning elab ka valitsusvahetuse üle kohalt lahkumata.

Lillekimbuga saadetakse valitsusest ära Laine Jänes (tõsi, teda ootab peaaegu et aukõrgendus riigikogu juhatuses), Jaanus Tamkivi, Marko Pomerants ja Tõnis Lukas. Ehk tähelepanuväärseim on viimase kõrvaleastumine – nii kogenud ministri vahetamine toimub puhtalt poliitilise käiguna, eks siinkohal paistab kätte ka IRLi-siseste jõuvahekordade areng.

Parem on puhastada vana kaev kui uus teha, leidis valijate enamus 6. märtsil – kuid paljud oleks siiski oodanud vana kaevu veidi suuremat ümberehitamist.