Kalmer Mäeorg: Kopli liinide ajalugu

Kevad Kopli liinidel. Kõikjal on näha rohkelt prügi. Foto: Andres Haabu / Postimees

Millal pandi alus Kopli liinidele ja mis seal enne seda oli, kirjutab Tallinna linnaarhiivi blogis arhivaar Kalmer Mäeorg.

Vene-Balti laevatehase töölisasula ehk Kopli liinid saavad kohe-kohe (aprill 2017) lõplikult lammutatud. Veidi rohkem kui 100 aastat püsinud töölisasula valmis 1914.–1916. aastatel.

Vene-Balti laevatehas ja tehaseasula valmis oma teede- ja tehnovõrguga arhitekt Aleksandr Dmitrijevi projekti järgi aastatel 1913–1916. Tegemist oli väga eeskujuliku planeeringuga Tallinna suurima töölisasumiga. Praeguse Sepa ja Kopli tänava ning mere vahelises kolmnurgas paiknenud elamud ehitati tüüpprojekti järgi ja olid tüüpide kaupa rühmitatud. Kuna hooned paiknesid astangutel, nimetati piirkonda vastavalt ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks kolonniks.

Majad kandsid neid järjekorranumbreid, mis nad said vastavalt hoonete valmimisele. Töölisasula vanim osa, meistrite elamud, võisid valmida juba 1914. aastal. Need nn kandilised majad (numbritega 25–40, 53) asusid praeguse 4. liini, 3. liini ja Sepa tänava vahel. Meistrite majad olid kivitrepikojaga kahekordsed kaheteistkümne korteriga palkmajad. Iga korter, põrandapinnaga u 35 ruutmeetrit, koosnes toast, köögist ja vesiklosetist. Mereäärsed elamud nr 53 ja 54 olid isegi kahe-kolmetoalised, millele lisandus teenijatetuba, köök, vannituba ja WC.

Ülejäänud nn lihttööliste elamud olid: suuremad 32 korteriga kööktoad (u 15 ruutu) ja väiksemad u 20 toaga, kus võis olla ka suuremaid ühe toa ja köögiga kortereid. WCsid oli igal korrusel kaks. Kõigis majades oli elekter, mis tollal Tallinnas polnudki veel nii üldlevinud.

Elumaju oli praegustel kopli liinidel kokku 66, millele lisandusid muud hooned: haigla, saun, kauplused, postkontor, kino, rahvamaja, kirik, leivatööstus jm. Kokku oli töölisasulas umbes 1200 korterit. Tehase ametnike ja juhtkonna elumajad kuni viietoaliste korteritega jäid töölisasulast välja Kopli teest lääne poole. Neid oli u 25, kokku 150 korteriga. Juba 1916. aasta lõpul oli Vene-Balti tehases 7500 töötajat, kellest valdav enamus pidi tehase lähikonda elama mahtuma. Arvestuslikult võis neist vähemalt 6000 elada töölisasulas ehk praegustel Kopli liinidel. Hiljem pole seal kunagi enam nii palju rahvast elanud.

Koht pagulastele ja optantidele

Kui 1917. aasta sügisel Vene-Balti tehase seadmed ja tooraine Venemaale evakueeriti, lahkus ka suur osa tehase töölistest. Eesti Vabadussõja ajal ja järel asusid tühjaks jäänud Vene-Balti laevatehase barakkidesse Vene loodearmee võitlejad, nende perekonnaliikmed ja Venemaalt saabunud pagulased (nn ajutised kodanikud jt).

1919. aasta lõpus ja 1920. aasta algul puhkenud tüüfuseepideemia ajal olid kõik hilisema 5. liini äärsed 12 barakki kasutusel hospidalidena. Haigestunute arv jaanuari lõpul ulatus 1500-ni, neist mõnisada suri. 1920. aastatel jätkus Vene-Balti tehase allakäik. Suur osa asunduse majadest oli muutunud elamiskõlbmatuks, ligi veerand kortereist oli tühjad. Tehasevalitsus neid ei remontinud. 1920. aastate algul elas Vene-Balti asunduses u 1500 inimest. 1922. aastal rekvireeris linnavalitsus korterikriisi leevendamiseks seitse barakki, kuhu paigutati 112 perekonda. Nende hulgas oli palju Venemaalt saabunud optante, kellel polnud Eestis sugulasi.

1924. aastaks kasvas elanike arv 4229-ni. 1920. aastate teisel poolel ja 1930. aastate algul hakkas kopli asumi elujärg järk-järgult paranema. Kopli hoonete haldamiseks moodustati 1933. aastal Kopli kinnisvaravalitsus, mis 1936. aastal muudeti aktsiaseltsiks Kopli Kinnisvarad. Kinnisvaravalitsus asus linnavalitsuse toel vanu hooneid remontima, ehitati uusi hooneid, tegeleti heakorraga, rajati parke, teid, toetati haridus- ja seltsielu. Iseloomulik oli näiteks 1931. ja 1932. aastal puukuuride ehitamine barakkide juurde. Vene-Balti tehase aegadel toodi küttepuud regulaarselt kohale mööda raudteed. 1930. aastatel oli Kopli Tallinna hinnatumaid tööliste elupiirkondi, kuigi veel 1933. aastal oli umbes ligi viiendik sealsetest korteritest tühjad.

Okupatsioon pani aluse liinidele

Sellisele arengule tegi lõpu Nõukogude okupatsioon ja sõjajärgsel ajal algas Kopli liinide lõputu allakäik. Liinid ise tekkisid oktoobris 1951. aastal. Väidetavalt võeti nende tänavanimede (või nimetuse) osas eeskuju tollase Leningradi Vassiili saarelt. Seal on liine vist 27. Koplis, nagu ka Helsingis, kus liinid on juba Esimese maailmasõja aastatest, ainult viis. Tänavad, mis liinidest üle jäid, said nime Kaevuri, Sepa ja Treiali. 1960. aastatel kadusid Kopli liinide haljasalad. Kohalike tööstusettevõtetega seotud püsivam elanikkond asendus järjest enam pidetute emigrantide ja muude peavarju otsijatega. Nii jätkus saatuse hooleks jäetud lagunevate, kõdunevate ja eriti viimastel aastatel aina põlevate majadega Kopli liinide allakäik üha kiirenevas tempos.

1990. aastate alguses oleks olnud veel võimalus midagi päästa ja kaasajastada. Paraku olid otsustajad otsustamatud, puudus usk ja lootus veel midagi muuta. Kopli liinide negatiivne kuvand ohtlikust kriminaalide ja narkomaanide elu- ja kogunemispaigast, oli sedavõrd kinnistunud, et ekspertide arvamusi (muinsuskaitse, arhitektid) ei usaldatud. Liinide elanikud ei saanud oma kortereid erastada, kuna otsus nende kadumisest oli juba tehtud.

2006. aasta elas liinidel 300 ametlikku elanikku, kellele lisandus teadmata hulk kodutuid illegaale. Mais 2013 elas liinidel 18 leibkonda ja praegu peaksid liinid täiesti asustamata olema. Pärast kaheksa-aastast peremeheotsingut õnnestus Tallinna linnal tänavu augustis Kopli liinide üle 20 hektari suurune ala tervikuna müüa. Ostja on OÜ Fund Ehitus.

Praeguseks on kõik vana juba lootusetult kadunud ja päästa pole vist midagi ka n-ö vabaõhumuuseumi jaoks. Juba järgmisel aastal algavad seal ehitustööd. Kopli liinidele plaanitakse püstitada üle 500 korteri. Kuuldavalt tuleb säilitada olemasolev teedevõrk ja tänavate munakivisillutis, säilima peab madalhoonestus (kuni viis korrust?). Kopli liinid peaks muutuma pealinna slummist eliitrajooniks, kuid ajaloolisest töölisasulast erineb see uus ilmselt sama palju, kui selles paigas varem, enne 1913. aastat kerkinud Vene-Balti tehase töölisasulat olnud Pärnu lõuka kallas ja Trikari soo.