Juhtkiri: kvaliteedimärk kogu ühiskonnale, tervele Eestile

Kui paberväljaannetele kehtib praegu 9 protsendiline käibemaks, siis online ajakirjandusel on see endiselt 20 protsenti. See peab muutuma, leiab Eesti Ajalehtede Liit. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Asjaolu, et Eesti tõusis organisatsiooni Piirideta Reporterid maailma pressivabaduse edetabelis kahe koha võrra, ei anna iseenesest põhjust rõõmust lakke hüpata. Küll aga tasub mõelda, milline maailma võrdluses haruldane väärtus nii meie sõna- kui ka ajakirjandusvabadus on. Ja meenutada kõigile Eesti inimestele, et vabadusi on kerge ära anda, aga raske tagasi võita.

On kindlasti vale käsitleda ajakirjandusvabadust pelgalt ajakirjanike tsunfti era- või suurte meediamajade äriasjana. Põhimõtteline võimalus kõnelda kõigist küsimustest avalikult on kodanike kindlustuspoliis. Eriti oluline on see poliitilise ja majandusliku võimu tegevuse jälgimisel. Kui ajakirjandusvabadus on tagatud, siis on see ennekõike kvaliteedimärk kogu ühiskonnale ja riigile – ajakirjandusvabadus käib käsikäes demokraatia ja õigusriigiga.

Kitsamalt ajakirjandusvabaduse juurde käib ka ajakirjanduse eneseregulatsioon, ehk eetiliste valikute lahendamine ilma kohtuvõimu sekkumiseta. On ju selge, et lisaks sõnavabadusele on ühiskonna toimimiseks vaja järgida veel paljusid väärtusi – näiteks on inimestel õigus eraelu puutumatusele, erilise kaitse all on lapsed, inimesi ei tohi laimata jne. Teisalt tähendaks väga rangete piiride tõmbamine mistahes võimuharu poolt ka ohtu sõnavabadusele.

Eestis on toiminud ja tegutseb praegugi Eesti Ajalehtede Liidu loodud kümneliikmeline pressinõukogu, mis lahendabki selliseid vaidlusi, kus mõne loo tegelaseks sattunu tunneb, et ajakirjanikud on käsitlenud teda ebaõiglaselt. Meediamajad on end vabatahtlikult selle nõukogu statuudi ja eetikakoodeksi alla painutanud.

Sellisest eneseregulatsioonist loobumine tähendaks paratamatult seda, et ennast puudutatuna tundvatel inimestel jääbki üle vaid kohtusse pöörduda. Kui miskipärast peaks nii juhtuma, on suure tõenäosusega kindlustatud ka üldine usalduse vähenemine ning erinevad ohud sõnavabadusele, rääkimata langusest edetabelites.

Vabadus on võimalus. Selle hoidmine ja kasutamine nõuab aga igapäevast tööd. Täname teid kõiki, kes te toetate vaba Eesti ajakirjandust lehetellijate, lugejate ja kaasautoritena.

Eesti on pikki aastaid olnud nii Piirideta Reporterite kui Freedom House’i pressivabaduse «edetabelite» tipus. See riikide nimekiri, kuhu kuulume, on maailmas väga eriline. Kahetsusväärselt eriline, sest mõlema organisatsiooni raportid räägivad juba palju aastaid järjest vabaduste vähenemisest maailmas. Freedom House’i hinnangul elab vaid 13 protsenti kõigist maailma inimestest sellistes riikides, kus ajakirjandusvabadus on tagatud. 41 protsenti inimestest elab osaliselt vabades ja 46 protsenti mittevabades riikides.

Vabadus on võimalus. Selle hoidmine ja kasutamine nõuab aga igapäevast tööd. Seepärast tunnustame ja täname neid inimesi, kes tunnevad huvi ühiskonnaelu vastu ja toetavad vaba Eesti vaba ajakirjandust lehetellijate, lugejate ja kaasautoritena.