Kaks aastat pärast sõda muust maailmast peaaegu isoleeritud Gaza kitsukesel, kuid tihedalt asustatud maaribal on pinged taas tõusnud.

Iisraeli armee on Palestiina islamiäärmuslaste raketitulele vastanud karistusoperatsioonidega, mis hoolimata teele läkitatud täppispommidest ja -rakettidest on nõudnud ka süütute inimeste elusid.

Vastastikused rünnakud on igapäevased ja jäävad Lähis-Ida konfliktist tüdinud lugejale märkamatuks. Sel nädalal on Iisraeli poliitikud oma väljaütlemistes olnud aga märksa sõnakamad, lubades raketirünnakutele vastata suurima võimaliku jõuga, et kurnamissõda lõpetada.

Olukord on enam-vähem sama, mis kolme aasta eest. Sõjaliselt ülekaalukalt tugevamal Iisraelil on soov oma sõjaline üleolek maksma panna, et Gazat valitsevale Hamasile õppetund anda ja oma elanikkonnale rahulikum elu tagada.

Selle hind on aga Iisraelile kõrge – seda mitte niivõrd sõjalises mõttes (edukas operatsioon «Valatud tina» nõudis kümne Iisraeli sõduri ja kolme tsiviilelaniku elu), kuivõrd eelkõige rahvusvahelise toetuse puudumise tõttu, mis vähendaks riigi toetust läänemaailma silmis.