Katrin Orav

FOTO: Erakogu

Finantsinspektsioon on otsinud Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud ja kriminaalsüüdistuse ees seisva Edgar Savisaare näol ettekäände mitte anda Eesti Ühistupangale tegevusluba, kirjutab Eesti Ühistupanga jurist Katrin Orav.

5. aprillil otsustas finantsinspektsioon jätta läbi vaatamata Eesti Ühistupanga tegevusloa taotluse. Takistusena viidati sellele, et inspektsioon ei saa piisavalt hinnata Tallinna linna usaldusväärsust, kuna ei ole saanud lisainfot Edgar Savisaare kohta. Selle otsuse tagajärjel kannatavad kõik 161 ühistupanga liiget. Kas viited Savisaarele on õiguslikult põhjendatud või on need hoopis otsitud ettekäänded?

Ülemöödunud aasta 18. juunil kogunesid Estonia teatrisse 154 Eesti Ühistupanga asutajaliiget, et luua üheskoos Eestis esimene ühistulistel alustel tegutsev pank pärast taasiseseisvumist. Erinevalt tavalistest pankadest on ühistulistel alustel toimiva panga liikmed nii panga kliendid kui ka omanikud, kellel on sõltumata rahalise panuse suurusest ühistupanga osakapitali, üldkoosolekul ainult üks hääl.

Kõik ühistupanga liikmed on seaduse kohaselt võrdsed. Õiguslikult puudub suurema rahalise sissemakse teinud liikmel võimalus saavutada ühistupanga üle kontroll või mistahes muul viisil oluliselt mõjutada selle tegevust. Liikmete võrdsus ongi ühistulise tegevuse üks peamisi aluspõhimõtteid ja suurimaid erinevusi näiteks aktsiaseltsidest.

Eesti Ühistupanga asutamise hetkel kehtinud krediidiasutuste seadus ei näinud ette, et ühistupangale kohalduks olulise osaluse regulatsioon, mis oli kehtestatud n-ö tavalistele kommertspankadele, kus suurem aktsiate arv annab ka suurema hääle- ja otsustusõiguse ehk sisuliselt võimaluse panka oluliselt mõjutada või kontrollida.

Pool aastat pärast Eesti Ühistupanga pidulikku asutamist võttis aga riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega kehtestati olulise osaluse regulatsioon ka ühistupankadele. Nimetatud muudatus on otseselt vastuolus ühistulise tegevuse põhimõtete, eesmärkide ja mõttelaadiga. Küll andis see seadusemuudatus finantsinspektsioonile põhjuse asuda kontrollima Tallinna linna usaldusväärsust ning seeläbi pärast aasta ja kolm kuud kestnud menetlust tagastada tegevusloa taotlus. 

Milles on probleem?

Finantsinspektsioon asus seisukohale, et Tallinna linnal kui ühel Eesti Ühistupanga asutajaliikmel loodavas pangas on oluline osalus, kuigi juriidiliselt on Tallinna linn samasuguste õigustega liige kui ülejäänud ühistupanga liikmed.

Krediidiasutuste seaduse kohaselt võib pangas olulist osalust omada ning panga üle kontrolli saavutada igaüks, kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele. Muu hulgas tuleb olulist osalust omava isiku kohta esitada tema juhtorgani liikmete laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid.

Finantsinspektsiooni nõudel esitas Eesti Ühistupank laitmatu ärialase reputatsiooni kinnitused kõikide Tallinna linnavalitsuse tegevkoosseisu kuuluvate liikmete kohta möödunud aasta sügisel. Savisaar on Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud kohtumäärusega juba alates üle-eelmise aasta sügisest ega kuulu sellest ajast Tallinna linna juhtkonna hulka. Savisaarel puudub õigus allkirjastada mistahes dokumente Tallinna linnapeana või Tallinna linnavalitsuse liikmena.

Riik ei saa samaaegselt nõuda isikult vastuolulist käitumist – ühelt poolt kõrvaldada isik Tallinna linnapea kohalt ja teisalt nõuda temalt esinemist ja kinnituste andmist Tallinna linna juhina. Finantsinspektsiooni nõudmiste täitmine võib anda kohtule aluse Savisaare vahistamiseks tõkendi rikkumise tõttu.

Juba eelmise aasta sügisel oli finantsinspektsioonile teada, et kuni Savisaarel puudub pädevus Tallinna linnapeana tegutsemiseks, ei anna ta linnapeana ühtegi kinnitust. Finantsinspektsioonil kulus siiski veel täiendavad viis kuud, et menetlus sellel põhjusel lõpetada. Kas see ongi hea haldustava? Julgen arvata, et mitte.

Teise tegevusloa saamise takistusena on finantsinspektsioon välja toonud, et Eesti Ühistupank on jätnud esitamata Savisaare ja Tallina linnavolikogu esimehe Kalev Kallo süüdistusaktid. See tundub eriti küüniline, kuna finantsinspektsioon järelevalveasutusena pidi teadma, et neid süüdistusakte ei ole Eesti Ühistupangal õiguslikult võimalik finantsinspektsioonile esitada. Eesti Ühistupangale ei ole nimetatud süüdistusakte kättesaadavaks tehtud, need on piiratud juurdepääsuga dokumendid ehk märkega «asutusesiseseks kasutamiseks». Eesti Ühistupank pöördus süüdistusaktide avaldamise taotlustega prokuratuuri poole, kes keeldus dokumentide avalikustamisest finantsinspektsioonile.

Seega, kõigepealt kehtestas riik seadusnormi, mis võimaldas riigiasutusel asuda kontrollima Tallinna linna usaldusväärsust ning seejärel esitas finantsinspektsioon nõuded, mida ei olnud õiguslikult võimalik täita. Sellega loodi olukord, et formaalselt oli väga lihtne põhjendada tegevusloa väljastamata jätmist. Nii sai finantsinspektsioon mugava võimaluse mitte hinnata panga äriplaani, riskide haldamise põhimõtteid ja veel mitut ühistulise pangana tegutsemiseks vajalikku dokumenti, mis panga juhatus on viimase pooleteise aasta jooksul ette valmistanud ja finantsinspektsioonile esitanud.

Eks iga lugeja saab ise kaasa mõelda, kas tegemist on õigusliku rägastiku, poliitilise ärategemise või hea lobitööga. Eesti Ühistupank ei ole Savisaare pank ja Savisaar ei ole Eesti Ühistupanga juhtorgan. Tallinna linn ei ole Eesti Ühistupanga ainus asutaja, lisaks Tallinnale on veel 160 liiget, kes tahtsid kohalikul kapitalil tegutsevat ühistulist panka luua ja uskusid selle äriplaani. Sooviga Savisaarele koht kätte näidata, tehakse tegelikult kannatajaks hoopis ülejäänud asutajad. Kui meedia võib endale selliseid õiguslikke eksimusi ja eelarvamusi lubada, siis professionaalsed riigiametnikud peaksid poliitilised emotsioonid kõrvale jätma.