Eesti jaoks kõige olulisemaks kogemuseks pean inimesteni jõudnud mõistmist, et vägivaldne riigivastane tegevus on ka Eestis arvestatav reaalsus ning meil tuleb selleks valmis olla, kirjutab Jaak Aaviksoo, kes 2007. aastal oli kaitseminister (toona IRLi liige).
Tellijale
Jaak Aaviksoo: Eesti läbis pronksiöö-eksami rahuldavalt (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne aasta eest 26. aprilli varahommikul üle Tõnismäe linna poole sõitvad tallinlased leidsid Aljošana tuntud pronkssõduri taraga piiratuna ja valge telgiga kaetuna – vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele olid alanud väljakaevamised väidetava matmispaiga kindlakstegemiseks.
Nii kõlas valitsuse asjakohane selgitus, ent ettevõtmine ja selle järelmid asetusid juba toona hoopis laiemasse, nii sise- kui välispoliitilisse konteksti ning omavad tagasivaates veel olulisemat, isegi märgilist tähendust. Püüan järgnevalt vastata küsimustele, miks see aset leidis, mis oleks võinud minna teisiti, mida sündinust õpiti ja kuidas kõike seda hinnata tänaste teadmiste valguses.