Margo Saaremets

FOTO: Erakogu

Miks riskida vaktsineerimata jätmisega mõttetute haigestumistega ja koguni surmajuhtudega, küsib meditsiiniala nõunik Margo Saaremets.

Suure tõenäosusega on meie lähedaste või tuttavate seas keegi, kes on põdenud kopsupõletikku, ning enamik lapsevanemaist teab, millise logistilise väljakutse võib keskkõrvapõletik perekonnale esitada.

Haigekassa raviarvete alusel on ligikaudu 90 protsenti Eesti lastest saanud enne viieaastaseks saamist ravi keskkõrvapõletiku vastu [1]. Levinuim ja ühtlasi ohtlikem haigus täiskasvanute ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste seas on pneumokokkide põhjustatud kopsupõletik [2]. Ligikaudu 80 protsenti olmetekkelise kopsupõletiku juhtudest diagnoositakse üle 60-aastastel patsientidel [3].

Pneumokokk-nakkusest põhjustatud haiguste korral kaasnevad ühiskonnale nii otsesed kui ka kaudsed kulud, mis sageli on seotud perekonnas lapsehoidmise korraldamisega ja tööülesannete ümberorganiseerimisega.

Kes kuulub riskigruppi?

Eelnevalt nimetatud haigusi põhjustab sageli bakter pneumokokk ehk Streptococcus pneumoniae, kes pesitseb meie ninaneelus. Ligikaudu poole kõikidest keskkõrva- ja kopsupõletiku juhtumitest nii lastel kui ka täiskasvanutel on põhjustanud pneumokokid [4],[5],[6].

Pneumokokk-nakkusel puuduvad ealised piirid, kuid sagedamini haigestuvad alla viieaastased lapsed, 65-aastased ja vanemad ning lapsed ja täiskasvanud, kellel esineb mõni krooniline haigus [7],[8],[9]. Pneumokokk levib ühelt inimeselt teisele peamiselt köhimise, aevastamise, nuuskamise ja rääkimise teel tekkivate piiskade kaudu.

Pneumokokk võib paljuneda inimese ninaneelus ilma haigust põhjustamata ja seda nimetatakse kandluseks ehk kolonisatsiooniks. On teada, et ligikaudu kaks kolmandikku koolilastest ja sama palju vanemaealistest võib olla selle bakteri kandjad [2],[7],[10].

Tiheda inimestevahelise kontakti korral (näiteks rahvaüritus, kaitsevägi, meditsiini- ja hoolekandeasutus) on nakatumise võimalus suurem. Sagedamini haigestuvad väikelapsed, kes on saanud näiteks puudulikult rinnapiima, kelle vanem(ad) suitsetavad ja lapsed, kes viibivad lastekollektiivides (lastehoius ja -aias, koolis) [9],[11]. Täiskasvanutel soodustab haigestumist vananemisega kaasnev loomulike kaitsemehhanismide nõrgenemine.

Kroonilisi haigusi põdevatel isikutel on immuunfunktsioon langenud, mistõttu näiteks kroonilistel kopsuhaigetel on kümme korda ja kroonilisi südame-veresoonkonna haigusi põdevatel täiskasvanutel viis korda suurem risk haigestuda pneumokoki-põhjustatud kopsupõletikku. Suitsetamine suurendab riski neli korda [12],[13],[14]. Hingamisteede nakkushaigus soodustab pneumokokk-nakkusesse haigestumist. Nädal pärast gripiviirusega nakatumist on risk haigestuda pneumokoki põhjustatud kopsupõletikku ligikaudu sada korda suurem [15]. Vaatamata väga headele ravivõimalustele on suremus kopsupõletikku hospitaliseeritud patsientide seas jätkuvalt kõrge.

Haigestumise tõus pneumokokk-nakkusesse on Eestis olnud kevadel märtsist maini ja haigetest keskmiselt 70 protsenti on olnud 50-aastased ja vanemad isikud [16],[17]. Nakatumise vältimiseks on oluline järgida hügieeninõudeid (kätepesu, haigetega ühiste olmeesemete kasutamise vältimine). Lihtne meede pneumokokkidest põhjustatud kopsu– ja keskkõrvapõletiku ennetamiseks on vaktsineerimine [18],[19],[20]. Pneumokoki vaktsiine on uuritud üle saja aasta [21]. Nad on ohutud ja tõhusad, et kaitsta raskete nakkushaiguste eest.

Vaktsineerimine on vajalik

Nii nagu igal ravimil, võivad ka vaktsiinidel mõnikord esineda kõrvaltoimed, millest kõige sagedasemad on reaktsioonid vaktsineerimiskohal ja valulikkus ning palavik, ärrituvus, isutus ja unisus. Harva võib esineda ülitundlikkusreaktsioone [18]. Vaktsineerimisest saadav kasu on märkimisväärselt suurem kui kõrvaltoimete risk. Vaktsineerimine aitab riski minimeerida ja annab perekonnale juurde kvaliteetaega, mida koos tervena veeta.

Alanud nädal on traditsiooniliselt Euroopa immuniseerimisnädal (24.–30.04.17), mille käigus rõhutatakse vaktsineerimise vajalikkust ja kasulikkust igas eluetapis [22]. Vaktsineerimine aitab vähendada üldist haigestumise riski, raskete tüsistuste tekkimist, suremust ja on kulusäästev [1],[23],[24],[25].

Vaktsineerimine aitab tugevdada organismi vastupanuvõimet. Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei oleks üle koormatud isegi siis, kui korraga vaktsineerida vähemalt 10 000 haiguse vastu [26],[27],[28]. Sageli põhjendavad paljud inimesed vaktsineerimisest keeldumist kõrge hinnaga, kuid teemasse süvenedes on selgunud, et eelistatakse teenuse mugavat ja kiiret kättesaadavust.

Teatud osa on ka oskusel eristada libainfot tõestest faktidest, sest ükski inimene ei suuda olla piisavalt informeeritud. Kasuks tulevad analüüsivõime ja kriitilisus. Hinnanguliselt juba kaheksa aasta pärast on peaaegu pool eurooplastest 50-aastased või vanemad [29]. Näiteks arvestused Madalmaade juhtumiuuringu põhjal näitavad, et investeerides ühe euro täiskasvanute vaktsineerimisse (alustades 50-aastastest) võib tulevikus tekitada valitsusele majanduslikku tulu üle nelja euro (joonis 1) [30]. Vastutus vaktsineerimise eest lasub nii laste- ja vanavanematel, riskirühma kuuluvatel patsientidel, tervishoiutöötajatel kui ka valitsusel. Seega on arutelu vaktsineerimise kättesaadavuse parandamise üle muutumas üha aktuaalsemaks.

FOTO: Margo Saaremets

Tänapäeval süvenevad inimesed sageli asja hinda, kuid unustatakse analüüsida selle väärtust. Me keskendume ja ihaldame rohkem seda, mida meil pole, ja unustame endale teadvustada, mis on tegelikult tähtis. Peame olema rohkem tänulikud nende võimaluste eest, mis meil praegu on.

Vaktsineerimine ei asenda täielikult vastutustundlikku tervisekäitumist, kuid aitab kindlustada kvaliteetselt elatavaid aastaid ja maandada riske. Ennetamine on üks peamisi aspekte vitaalsuse säilitamise arsenalis [31]. Miks riskida mõttetute haigestumistega ja koguni surmajuhtudega, kui paljude haiguste vastu on olemas kaitse. Ettenägeliku käitumisega pakume perekonnale ja lähedastele suuremat kindlustunnet.


[1] Oona, M, Tamm, E, Liiv, K, Palm, E, Saluse, J, Kiivet, R. Pneumokokkinfektsiooni vastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis. TÜ tervishoiu instituut; 2011. Kasutatud 20.04.2017

[2] Orsi,A. et al. (2016). Pneumococcus and the Elderly in Italy: A Summary of Available Evidence Regarding Carriage, Clinical Burden of Lower Respiratory Tract Infections and On-Field Effectiveness of PCV13 Vaccination International Journal of Molecular Sciences, 17(7).

[3] Fung, H.B. et al. (2010). The American Journal of Geriatric Pharmacotherapy. 8(1):47–62

[4] Welte, T, Torres, A, Nathwani, D. (2012). Clinical and economic burden of community-acquired pneumonia among adults in Europe Thorax, 67(1), 71–79.

[5] Tähtinen P. (2012). Treatment of Acute Otitis Media. Medica - Odontologica. University of Turku, Department of Pediatrics, University of Turku, Turku, Finland, and the National Graduate School of Clinical Investigation

[6] Isaacman DJ et al. (2010). Burden of invasive pneumococcal disease and serotype distribution among Streptococcus pneumoniae isolates in young children in Europe: impact of the 7-valent pneumococcal conjugate vaccine and considerations for future conjugate vaccines. International Journal of Infectious Diseases,14:e197–209.

[7] European Centre for Disease Prevention and Control. Surveillance of invasive pneumococcal disease in Europe, 2010. Stockholm: ECDC; 2012.

[8] Terviseamet. Immuniseerimiskava välised vaktsiinid ja nende kasutamine (Aprill 2017). Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni vaktsineerimissoovitused. Kasutatud 20.04.2017

[9] Tramuto, F. et al. (2017). Pneumococcal Colonization in the Familial Context and Implications for Anti-Pneumococcal Immunization in Adults: Results from the BINOCOLO Project in Sicily International Journal of Molecular Sciences, 18(1). doi:10.3390/ijms18010105

[10] Centers for Disease Control and Prevention. Pneumococcal Disease. Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases. Atkinson, W., Wolfe, S., Hamborsky, J., McIntyre, L., eds. 13th ed. Washington DC: Public Health Foundation, 2015. (579 KB). Kasutatud 20.04.2017

[11] Terviseamet. Immuniseerimiskava väliselt vaktsineeritavate isikute sihtrühmad ja nendele näidustatud vaktsiinid (Aprill 2017). Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni vaktsineerimissoovitused. Kasutatud 20.04.2017

[12] Shea KM, Edelsberg J, Weycker D, Farkouh RA, Strutton DR, Pelton SI. (2014). Rates of pneumococcal disease in adults with chronic medical conditions. Open Forum Infect Dis.1-9. doi:10.1093/ofid/ofu024.

[13] Musher DM, Rueda AM, Kaka AS, Mapara SM. (2007). The association between pneumococcal pneumonia and acute cardiac events. Clin Infect Dis. 45 (2):158–165.

[14] Wyrwich KW. et al. Community-acquired pneumonia: symptoms and burden of illness at diagnosis among US adults aged 50 years and older [published online ahead of print April 3, 2013]. Patient. doi:10.1007/s40271-013-0013-4.

[15] Shrestha S, Foxman B, Weinberger DM, et al. (2013). Identifying the interaction between influenza and pneumococcal pneumonia using incidence data. Sci Transl Med. Jun 26;5(191):191ra84.

[16] Terviseamet. Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2015. aastal. Kasutatud 22.04.2017

[17] Terviseamet. Nakkushaiguste registreerimine Eestis 2011–2016. a Kasutatud 22.04.2017

[18] Eesti Ravimiregister. Prevenar 13. Ravimi omaduste kokkuvõte (SPC). Kasutatud 22.04.2017

[19] Eesti Ravimiregister. Synflorix. Ravimi omaduste kokkuvõte (SPC). Kasutatud 22.04.2017

[20] Eesti Ravimiregister. Pneumo 23. Ravimi omaduste kokkuvõte (SPC). Kasutatud 22.04.2017

[21] Grabenstein, J.D., Klugman, K.P. (2012). A century of pneumococcal vaccination research in humans. Clinical Microbiology and Infection, 18, 15–24. doi:10.1111/j.1469-0691.2012.03943.x

[22] WHO (2017), «European Immunization Week 2017», (kontrollitud 21.04.2017)

[23] Berglund, A. et al. (2014). All-Cause Pneumonia Hospitalizations in Children <2 Years Old in Sweden, 1998 to 2012: Impact of Pneumococcal Conjugate Vaccine Introduction PLoS ONE, 9(11), e112211. doi:10.1371/journal.pone.0112211

[24] Bonten, M.J.M., Huijts, S.M., et al. (2015). Polysaccharide Conjugate Vaccine against Pneumococcal Pneumonia in Adults. New England Journal of Medicine, 372(12):1114–1125. doi:10.1056/NEJMoa1408544

[25] Pneumococcal vaccines WHO position paper--2012. Releve epidemiologique hebdomadaire, 87(14), 129-44. (2012)

[26] Reimand, Koit; Ress, Krista; Teesalu, Kaupo; Link, Maire (2011). Sinu hämmastav immuunsüsteem: kuidas see kaitseb sinu keha. [Tartu]: Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts.

[27] Sotsiaalministeerium (2009). Vaktsiinisüstist on abi. Kasutatud 21.04.2017

[28] Tenson, T. (2003). Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. Eesti Loodus, September 2003, 6–12.

[29] Swedish National Institute for Public Health, Healthy Ageing: A Challenge for Europe, 2006:29:32

[30] SAATI Partnership (2013), «Adult vaccination: a key component of healthy ageing», Benefits of life-course immunisation in Europe, SAATI Partnership,  (kontrollitud 21.04.2017)

[31] Saaremets, M. (2016). Milline hind on ravijärgimatusel? Terviseleht, nr 42 (1080), 29. november.