Andres Sang: politseinikud päästsid kahe noore elu

Andres Sang Foto: Erakogu

Olen kindel, et nädalavahetusel mootorratta ja politsei patrullbussi vahel aset leidnud intsidendiga päästeti elusid, kirjutab Andres Sang.

2. juunil 2013 sõitis Paldiski maanteel mootorrattur teelt välja ning hukkusid nii tema kui ka kaassõitja. Isa või emata jäi kokku viis last. Sõprade kirjelduse järgi olevat tegu olnud aktiivse motosportlasega, kes ei saanud küll kuidagi sõiduviga teha. Samas ületas tsikkel oluliselt lubatud sõidukiirust ning tsiklil olid all tänavaliikluseks keelatud võidusõidu-slikkrehvid, mis kaotasid ühes lauges kurvis kevadõhtu jaheduses pidamise.

Möödunud reede hilisõhtul tonksas politsei patrullbuss Lasnamäel mootorratast, mille juht oli otsustanud mitte reageerida politsei peatumismärguandele ning kihutada linnatänavatel seni, kuni lastakse. Seekord väga kaua ei lastud. Tsiklit juhtis juhiloata noormees, kes tegeleb tsiklite vigursõiduga.

Ma ei tunne politseitaktika finesse ega oska öelda, kas politseipatrulli valitud lahendus oli selle juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes kõige õigem. Küll aga olen täiesti kindel, et selle suhteliselt kergelt lõppenud õnnetusega päästeti elusid. Ellu jäid mõlemad tsikliga sõitnud, viga ega surma ei saanud ükski kõrvaline liikleja. Luud kasvavad kokku, muhud paranevad, loodetavasti kasvab ka mõistust pealuu sisse.

Tsikkel on liikluses kõrgendatud ohu allikas, seda eelkõige sellel istujatele. Ükskõik kui kogenud, kiire või muidu äge tsiklimees/naine sa ka ei oleks, kokkupuude teise sõiduki, asfaldi, puu või postiga on endiselt väga valus. Seejuures ei ole tähtust ka pisiasjal, kas tsikkel täitis liikluseeskirja või mitte, valu on ikka sama suur. Selle tõsiasjaga peab arvestama igal korral, kui tõstad jala üle tsiklisadula.

Huvitaval kombel arvab üks väike hulk mootorrattureid, kes harrastavad eelkõige motosporti, et neil on oma hobi tõttu eriõigus ja/või oskus rikkuda liikluses käitumise kokkulepitud norme. Aga tuuline Paldiski maantee ei ole ringrada, Vana-Kuuli ringtee ei ole trikisõiduplats. Kui liikled ühises ruumis teistega, siis ei saa samal ajal teha ekstreemsporti.

Mootorratturil, kes eirab teadlikult ühiselu norme, on tulevikuks ainult kaks varianti: kas mõistus tuleb pähe või juhtub õnnetus. Õnnetus juhtub varem või hiljem. Ka selle tsiklijuhi puhul ei tea keegi öelda, kas ta oleks sel korral põhjustanud õnnetuse või oleks see juhtunud päev, nädal, kuu või aasta hiljem. Aga see oleks juhtunud varem või hiljem.

Seekord hoidis politsei suurema kahju ära. Kas see õnnestub ka järgmisel korral, ei tea keegi. Jääb üle vaid loota, et Andre Rider õpib sellest vähemalt niipalju, et elab edaspidi oma tsiklisõidu-adrenaliini välja liiklusele suletud platsil, mitte meie kõigi keskel. Endiselt püsib lootus, et need, kel veri eriliselt vemmeldab, elavad oma hormoonid välja kuskil tavaliiklusele suletud väljadel, mitte meie kõigi keskel. Nii on kõigile valutum.

Autor on avalike suhete spetsialist ja mootorrattur, kes on korraldanud motoalaseid liiklusohutuskampaaniaid.