Kaks nädalat kestnud koalitsioonikõnelustelt väljusid võidukalt nii Andrus Ansip kui Mart Laar – vähemalt nii on kumbki seda esitanud, ehkki nii Reformierakond kui IRL pidi varem lubatut lahjendama.
Kahepäine võimulohe
26. märts 2011, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõneluste tulemusena kehtestatakse näiteks IRLi lubatud emapension hoopis vanemapensionina ja aasta hiljem – mitte 2012., vaid 2013. aastal. Teise lubaduse, kodukulude alandamise alla käiv kodualuse maa maksuvabastus hakkab kehtima piirangutega.
Reformierakonna põhilubadus enne valimisi oli riigi rahanduse jätkuv korrashoid, kuid rahandusminister Jürgen Ligi pidi möönma, et lepingusse kirja saanud lubadused tähendavad valitsussektori tasakaalu hilinemist pooleteist aasta võrra ning et võimuleppe teksti on sisse jäänud «väga palju eelarvepingeid».
Sellest hoolimata peaminister Andrus Ansip lausa säras kolmapäeval pärast Reformierakonna juhatuse istungit, kus kiideti heaks võimuleppe ja ministrikandidaadid – suur töö on tehtud, rasked kokkulepped sündinud.
Selle nimel tehtud kompromissid pole kindlasti hullemad kui 2007. aasta omad (mis nagunii lahustusid kriisi tõttu) ja suures pildis on Ansip kõvasti võitnud. Jättes kõrvale väiksemad nägelused ja detailid, on mõlemal võimalus Eestit juhtida veel neli aastat, sealjuures on hullem majanduskriis selja taga, opositsiooni põhijõud Keskerakond valimiskampaanias ja tulemustelt nõrgestatud ja tõusval trendil olevad sotsid paremerakondi veel tõsiselt ei ohusta.
Sellest seisust on võimalik hätta sattuda üksnes omaenda vigade kaudu.
Suures pildis on võitjaks ka Laar ja IRL, ehkki sealne olukord paistab mitmevärvilisem juba partei siseolukorra tõttu.
Näiteks teisipäeva õhtul oli Laar üpris tõredas meeleolus ja pidas provokatsiooniks Postimehe küsimust: kui te ise pole võimukohtadest positsiooni ette valmistanud, kas järgite siis Reformierakonna varianti? Tegelikult aga nii läkski.
Kui me ei peaks nägema uues valitsuses ei Laari ega tema lähedast kaasvõitlejat, haridusminister Tõnis Lukast, siis tuleks nentida, et endine Res Publica on partei kogu täiega üle võtnud ning erakonna tuntuimat poliitikut kasutakse veel põhiliselt ikoonina.
Oma ministrivaliku avaldamisega viivitamine ei pruugi tähendada peataolekut, ent annab siiski tunnistust sellest, et otsused ei sünni IRLis nii ladusalt kui Ansipi juhitavas parteis.
Muidugi on IRL ka enam käsist-jalust seotud oma kõlavalt väljahüütud «lepingu valijaga» tõttu – niisugune sotsiaalteemade kilbile tõstmine paigutab väiksema valitsuspartneri Reformierakonnast pigem vasakule.
Juba on isegi välisagentuurid nimetanud Reformierakonda konservatiivseks. IRLi nihe pahemale teeb samas Reformierakonnale lihtsamaks vaadata lahkhelide korral hoopis teise vasakul pool asuva jõu, sotside poole.
Postimees küsis kolmapäeval Ansipilt, kas nelja aasta jooksul Eestis ka mõni reform tuleb.
«Viimase kahe aasta jooksul tehtud reformid on olnud väga ulatuslikud,» vastas peaminister. Pensioniea tõstmine, tööturureform, haigushüvitiste maksmise reform, loetles ta. «Reforme on olnud, reforme tuleb,» ütles Ansip.
Kohe eelseisvate reformide hulka luges Ansip ka selle, et riik teeb vanematele kolme aasta jooksul pensioni II sambasse makseid.