Kadi Härma.

FOTO: Erakogu

Praegu tundub meie haridussüsteem liikuvat koolis lõbusa ja mõnusa ajaveetmise, aga mitte teadmiste ja oskuste nimel pingutamise poole, kirjutab Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees ja Keila kooli muusikaõpetaja Kadi Härma.

Uudis üleminekust mitteeristavale hindamisele muusikatundides mõnedes Tartu koolides tuli Eesti Muusikaõpetajate Liidule meedia vahendusel väga ootamatult. Lugedes asjakohaseid artikleid, võib öelda, et on tore, et arvestatakse ja küsitakse õpilaste ja lapsevanemate arvamust. Kahjuks unustatakse seejuures, et koolis on veel üks osaline – õpetaja. Ükski ministeeriumiametnik pole seni arvamust küsinud Eesti Muusikaõpetajate Liidult.

Kõigil üldhariduskooli ainetel on oma spetsiifika ja julgen arvata, et muusikal väga eriline. Seda võib kinnitada näitega koolielust, kus muusikatunni asendamine õpetaja puududes olevat kõige keerulisem. Praegusel juhul on otsustajad olnud inimesed, kes võib-olla ei tunne muusikaõpetuse eesmärke, sisu ega metoodikat. Haridus pole tuulelipp, mille suunda iga paari aasta tagant muuta, see peaks olema kogu ühiskonna alustala, vundament, midagi kindlat ja püsivat. Oleme aastate jooksul olnud tunnistajad paljudele mitte kõige praktilisematele otsustele hariduses.