Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/04/22/6579539t1h9fed.jpg)
Sügaval Põhja-Korea pealinna Pyongyangi all peidab end metroo, mida külastab päevas ühtede andmete järgi sadu tuhandeid inimesi.
Kuigi idee järgi peaks kommunistlikus maailmas ühistransport olema tasuta, tuleb Pyongyangis metrooga sõitmise eest siiski maksta. Selleks on vaja loovutada viis woni ehk 0.0052 eurot.
/nginx/o/2017/04/22/6579595t1h563a.jpg)
Põhja-Korea pealinna metroosüsteem koosneb kahest liinist: Chollima ja Hyŏksin. Kokku on peatusi 16.
/nginx/o/2017/04/22/6579565t1h7df8.jpg)
Metroovõrgustik asub 110 meetri sügavusel maa all, mis teeb sellest maailma sügavaima allmaaraudteesüsteemi.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/22/6579599t1h2373.jpg)
Eskalaatorist laskumine kestab harilikult umbes neli minutit. Samal ajal lastakse kõlaritest propagandistlikku muusikat.
/nginx/o/2017/04/22/6579545t1heb28.jpg)
Iga vähimgi vaba pind on pühendatud Kimi dünastia esindajatele.
/nginx/o/2017/04/22/6579547t1h8a6a.jpg)
Perroonil on võimalik lugeda ka riikliku kontrolli all olevaid ajalehti.
/nginx/o/2017/04/22/6579553t1hcde6.jpg)
Peatused ei ole nimetatud mitte paikade, vaid hoopiski kommunistliku ideoloogia sõnavara järgi. Näiteks peatus Kaeson, mis tähendab «Võitu».
/nginx/o/2017/04/22/6579555t1h76c9.jpg)
Tipptunni ajal saabub iga kahe minuti tagant uus metroorong.
/nginx/o/2017/04/22/6579557t1hd80f.jpg)
Metroo ehitamine algas 1965. aastal. Enamik peatusi avati ajavahemikus 1969-1972.
/nginx/o/2017/04/22/6579559t1h3fc6.jpg)
Suitsetamine ja söömine on metroosüsteemis keelatud. Selle eest saab suure trahvi.
/nginx/o/2017/04/22/6579561t1h4f59.jpg)
Suur osa veeremeist on soetatud 1998. aastal Saksamaa käest.
/nginx/o/2017/04/22/6579591t1hbc07.jpg)
Nii mõnigi neist on läbinud põhjaliku uuenduse.
/nginx/o/2017/04/22/6579597t1h8edd.jpg)
Kuna Pyongyangi metroo asub sügaval maa all, saab sealseid jaamu kasutada ka pommivarjendina.
/nginx/o/2017/04/22/6579573t1h8b77.jpg)
Fotod: Scanpix