Kadri Simson: valitsus juhindub valijate ootustest, mitte ajalehtede juhtkirjadest

Kadri valitsuse pressikonverentsil. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Keskerakonna ja tema juhitava valitsuskoalitsiooni vastane kriitika ei ole õigustatud, kirjutab majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE) vastuseks tänasele Postimehe juhtkirjale.

Tänane Postimehe juhtkiri iseloomustab hästi seda paradoksaalset ja veidi skisofreenilist olukorda, mis on tekkinud ajakirjanduses hiljutise valitsusvahetuse tagajärjel. Kui uus võimukoalitsioon asus möödunud aasta novembris pidama koalitsioonikõnelusi, sõnastati selgelt, et üheks loodava valitsuse eesmärgiks peab saama senise stagnatsiooni murdmine ja uuenduste pakkumine. Valitsusest langes seal 17 aastat püsinud Reformierakond, kelle uue positsiooniga harjumine tundub aega võtvat nii oravatel endal kui ka mõnel lugupeetud meediaesindajal.

Selgitan, mida mõtlen paradoksaalsuse ja skisofreenia all. Lugedes etteheiteid uuele valitsusele, jääb kõlama kaks mõtet. Esimene neist on asjaolu, et esimese 150 päeva jooksul on ette võetud liiga suur hulk asju ja tehakse liialt palju muudatusi, arutatakse paljude ideede üle ja kiirustatakse. Paradoksaalseks muudab need väited aga vastulause, et valitsus peaks tegema enam, adresseerima senisest rohkem murekohti, tegelema tõsisemalt majandusküsimustega jne.

Valitsusvahetus kaotas justkui reaalsustaju. Olen igati nõus nende inimestega, kes ütlevad, et Eesti peab pääsema sellest stagnatsioonist, kuhu oleme viimase kümnendiga end istutanud. Samas ei anta endale aru, et asju, mida pole lahendatud aastakümnetega, ei saa uus kooslus korda teha loetud kuude jooksul. Küll aga saab liikuda paremuse suunas.

On tõesti kahju, et varasemad valitsused on liialt palju aega otsustamatusega raisku lasknud ja need vähesed otsused, mis langetati, ei olnud tihtipeale mitte sugugi kõige targemate killast. Näiteks on huvitav kuulata opositsioonipoliitikute retoorikat, et laen pole saatanast, kuid aeg olevat vale ja pakutud suurinvesteeringute ideed halvad. Tuletan meelde, kuidas pikaaegne minister Jürgen Ligi rääkis sinisilmselt, et Kreeka võlausaldajaks jooksmine ei ole mitte kulu, vaid investeering. Kõiki, kes julgesid mõelda teisiti, mõisteti üheselt hukka Mis on aga saanud antud positiivset tulemust tooma pidanud investeeringust tänaseks? Tegemist on suure miinusega, mille tulemuslikkust pole kuskilt näha. Erinevalt Reformierakonnast ei investeeri me kaugele maale, vaid oma inimeste heaoluks.

Täna heidetakse koalitsiooni tõusnud Keskerakonnale ette seda, et seistakse enda valijate eest ja täidetakse varasemaid lubadusi. Kas tõesti tuleb kellelegi üllatusena, et Keskerakond soovib suurendada madalama palgaga inimeste sissetulekuid või suurendada tervishoiu rahastamist. Sarnaselt nendele lubadustele, leiab Keskerakonna programmist ka tasuta ühistranspordi, põllumeeste toetuste suurendamise ja õpetajate palgakasvu. Maksudest rääkides oleme aga järjepidevalt lauda toonud näiteks raskeveokite teekasutustasu. Nendes otsustes pole midagi uut. Kuna valitsuses ollakse koalitsioonina, tuleb arvestada ka teiste partnerite soovidega, mis lööb pilti kindlasti kirjumaks, kuid selles kõiges pole midagi eriskummalist.

Mis puudutab valitsuse väidetavat võhiklikkust majandusküsimustes ja majandusekspertide arvamusi, siis kehtib vana tõde, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Kiire näitena saab tuua Saidafarmi juhi ja tuntud põllumehe Juhan Särgava, kelle hinnangul on põllumehed uue valitsusega saanud tagasi kindlustunde ja lootuse tuleviku suhtes. Go Hotel Shnelli juhi Alver Puparti sõnul annab valitsuse otsus majutusasutuste käibemaksumäära aasta alguses mitte tõsta hotellidele rohkem vabadust suunata finantsvahendeid teenusekvaliteedi parandamiseks. Sarnast meelsust väljendas möödunud aasta lõpul Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa, kelle sõnul on liidu liikmete tagasiside uue koalitsiooni otsustele suures osas toetav.

Mitme transpordifirma juhi hinnangul on valitsuse plaanitav teemaks loomulik samm, mida kogu Euroopa kasutab. Seesugust maksu on oodatud kaua, sest sellega tagatakse, et välismaised veokid, kes meie teid täna priilt kulutavad, peavad selle teenuse eest siiski midagi tagasi panustama. Kuna maksust kogutav raha on plaanis suunata tagasi teedesse, siis on sellest reaalne kasu. Eestis leidub ettevõtjaid, keda meedia tituleerib ekspertideks, kes nimetavad valitsuse kõige kulukamat sammu, keskmist ja madalat palka teenivatele inimestele esimese 500 euro muutmist maksuvabaks, helikopterilt raha külvamiseks. Samas leidub ka neid, kes on antud sammu kiitnud kui esimest reaalset sammu palgavaesuse vähendamiseks.

Seesuguseid arvamusavaldusi leiab teisigi, mis kinnitab varem öeldut, et arvamusi ongi erinevaid. Ei saa võtta puhta kullana poliitikute juttu, kes viisid Eesti stagnatsiooni ja kellel puudusid selle murdmiseks ideed. Veelgi hullem – nagu selgus vahepeal peaminister Rõivase majandusnõunikuks olnud Ruta Arumäe kriitikast – ei soovitud ka kuulda teiste ideid. Lähtuti mantrast meie teame kõige paremini. Kui vaadata, kui palju erinevaid ideid on uus valitsus juba jõudnud läbi hekseldada ja mõnel juhul otsustanud nendega edasi liikuda, teisalt jälle kõrvale jättes, võib väita, et selline suhtumine on murtud.

Me nägime, kuhu Eesti jõudis valitsusega, kellel puudusid ideed. Stagnatsiooni murdmiseks on vaja teotahtelist valitsust, kes julgeb langetada otsuseid. Riigi eelarvestrateegia läbirääkimised näitasid minu hinnangul ilmekalt, et valitsuskoalitsioon on koostöövõimeline ja konstruktiivne, otsides murekohtadele ühiselt lahendusi. Mina eelistan tegutsemist varem valitsenud paigalseisule, sest ainult nii saame Eesti majanduse tänasest seisakust edasi liikuma.