Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Merli Reidolf: lähme õue!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merli Reidolf
Merli Reidolf Foto: Erakogu

Kevad on väljas ning kutsub lapsi, nende emasid-isasid ja kõiki teisi õue. Ärgem magagem seda kaunist aega maha, kirjutab lapsevanem ja aktiivne kodanik Merli Reidolf (SDE).

Lasteaias ja algklassides käivate laste emana olen tihti silmitsi väljakutsega, kuidas meelitada lapsi rohkem õue ja leida neile seal eesmärgistatud tegevust. Ma ei ole oma murega üksi. Küllap on tuhanded emad ja isad murdnud pead, kuidas saada nutiseadmetesse klammerdunud lapsi nelja seina vahelt välja. Laste, aga ka täiskasvanute vähest liikumist näitavad rahvastiku tervisekäitumise uuringudki.

Ühtpidi ei peaks kõhnem rahakott takistama vabas õhus liikumist, sest jooksu- ja matkaradu ning jalutamisteid leiab hea tahtmise korral ikka. Teisalt näitavad uuringud, et Eestis on õpilaste kehaline aktiivsus ja perekonna majanduslik olukord seotud – väiksema sissetulekuga pere lapsed liiguvad ja teevad sporti vähem. See näitab selget vajadust jagada inimestele rohkem infot avalike ja tasuta liikumisvõimaluste kohta.

Ja mis võiks kevadel olla parim, kui minna õue värske õhu kätte, nautida linnulaulu ja looduse tärkamist ning tunda rõõmu liikumisest. Kogu Eesti ja Tallinna kohta ei julge ma seisukohta võtta, aga pealinna ühes suuremas linnaosas, Mustamäel, rohelust jätkub. Mustamäe elanikele peaks jaguma meelepärast tegevust, mis raha ei nõua. Lähedal on nii  Nõmme ja Harku terviserajad kui ka metsaalad.

Lähemalt vaadates kõik nii roosiline ei ole. Kui uute majade juurde on rajatud mängimisalad, enamasti lihtsad vahendid väikelastele, siis vanemate majade hoovides pahatihti korrastatud mänguväljakuid pole. Jah, jalutuskäigu kauguselt midagi ikka leiab. Aga mida teeb lapsevanem sel ajal, kui laps mängib? Oleks igati tervitatav, kui vähemalt osa mänguväljakute juures leiaksid tegevust ka suuremad lapsed ja täiskasvanud. Sellele peaksid mõtlema nii uute majade arendajad kui ka juba olemasolevate mängualade haldajad ja kasutajad koos korteriühistutega. Näiteks võiksid aktiivsemad majaelanikud püstitada lauatenniselaua, korvirõnga või malelaua…

Kui lapsed kasvavad, siis tahavad nad avastada maailma ka natuke kaugemal, kiigata teistele mänguplatsidele ja võib olla ronida kõrgemale. Mustamäel on olemas suurepärane Männi park, kus on atraktsioonid päris väikestele ja ka väiksematele koolilastele. Samuti on seal linnaosa ühed vähesed palliplatsid. Männi park on ainus taoline koht terve Mustamäe peale. Kas keegi teab, kas ka kusagil mujal on olemas näiteks ronimissein, atraktsioonid suurematele lastele? Kus on lähimad korrastatud palliplatsid, kuhu võiks mängima minna igaüks?

Meie seas on arvukalt neid, kes tahaksid rattaga ringi liikuda või tõukerattaga mänguväljakule ja miks mitte ka kooli minna. Ka meie pere koolilaps pani esimeste ilusate kevadilmadega ette, et ta võiks rattaga kooli sõita. Pole ju paha mõte. Soomes on täiesti normaalne, et lapsed ratta või tõukerattaga koolis käivad, see annab neile juurde ka kehaliselt aktiivset aega. Aga kõik ei ole nii lihtne. Lahendamist vajab rida küsimusi: millist marsruuti kasutada, et ohutult kooli jõuda ja kus seal ratast hoida?

Näiteks meie kodukoht, Mäepealse-Karsti-Kadaka piirkond, on Mustamäe maa-ala, mis on viimasel kümnel aastal tempokalt kasvanud. On ehitatud kümneid ja kümneid uusi maju, aga pole tehtud vähimatki jõupingutust, et ühendada arendajate rajatud kergliiklusteed ülejäänud Mustamäe kõnniteede võrgustikuga. Kes on see julge, kes riskib minna rattaga Tallinna tänavatele, kui jalgrattatee äkki keset tänavat otsa saab ja kus hulk autojuhte ennast maailma nabaks peab. Tallinna jalgrattateede kaardilt näeb ilmekalt, kuidas suhteliselt lühikesed «jupid» on võrgustikust puudu. Hästi toimivad rattateed on eelduseks sellele, et inimesed saaksid igapäevaselt sõita rattaga kooli, tööle ja poodi.

Inimene kipub olema mugav ja laisk. Aga olen kindel, et kui süsteemselt ja nutikalt tegutseda, siis on võimalik linnakeskkonda osapoolte koostöös läbimõeldumaks ja paremaks teha. Nii, et eri eagruppidel oleks rohkem ja mugavamaid võimalusi end vabas õhus liigutada, hästi tunda ja tervise eest hea seista.

Veel kord – kevad on väljas ja kutsub õue, ärgem magagem seda kaunist aega maha!

Tagasi üles