Peeter Langovitsi tagasivaade: George Soros ja edukas Avatud Eesti Fond

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

George Sorost teame kui Ungari päritolu USA ärimeest ja filantroopi, kes demokraatia toetuseks ning avatud ühiskonna kujundamiseks asutas Ida- ja Kesk-Euroopas ning Lõuna-Aafrikas 1995. aastaks üle 20 heategevusliku fondi. Valitsusväline heategevusorganisatsioon Avatud Eesti Fond (AEF) alustas tegevust juba 19. aprillil 1990 eesmärgiga aidata kaasa demokraatlike institutsioonide ja avatud ühiskonna kujunemisele.

Kui AEF aprillis 1995 oma viiendat sünnipäeva tähistas, korraldati filantroopianädal, mis oli sündmustega täidetud. Sel puhul viibis Tallinnas paar päeva ka Soros, kes jõudis kohtuda president Lennart Meri, valitsusjuhi Tiit Vähi ning kultuuri- ja haridusministri Peeter Kreitzbergiga. Lisaks toimusid Sakala keskuses vastuvõtt ja AEFi ruumides Sorose pressikonverents. Nädalasse mahtusid fondi tegevust ja programme tutvustav lahtiste uste päev, kunstinäitused ja AEFi abiga väljaantud trükiste väljapanek rahvusraamatukogus. Näitust avades tunnistas AEFi tegevdirektor Mall Hellam, et just raamat on avatud ühiskonna üks alustalasid, sest avatud ühiskond põhineb vabal informatsiooni- ja mõttevahetusel.

Soros kiitis pressikonverentsil fondi tegevust, eriti hariduse ja kultuuri toetamisel, ning pidas seda loodud fondide seas üheks edukaimaks. Viie tegevusaasta jooksul andis fond toetusi ja stipendiume enam kui viie miljoni dollari eest, ikka sihiga muuta meie ühiskonda haritumaks, tolerantsemaks ja avatumaks. Fond aitas kaasa filantroopia idee levikule Eestis ja teadvustas heategevust kui eluviisi äriringkondadele. Soros oli veendunud, et AEF leiab kindla koha meie arenevas ühiskonnas. Ajakirjanike ees tõstis ta esile mitte-eestlaste lõimumist meie ühiskonda murrangulisel ajal, kuid nägi seal ka võimalikke probleeme, mille lahendamata jätmine võib inimeste endi ja valitsuse tasandil viia poliitilise ebastabiilsuseni.

Sorose rahvusvahelisel filantroopiaseminaril rahvusraamatukogus vastu võetud deklaratsiooniga pöörduti ettepanekutega riigikogu ja valitsuse poole ning rõhutati filantroopia osatähtsust Eesti ühiskonnas ja vajadust täiustada seadusi, et filantroopilist tegevust soodustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles