Eerik-Niiles Kross: Keskerakond kui hübriidoht

Eerik-Niiles Kross Foto: Peeter Langovits / Postimees

Keskerakonnas käib ringi üks tont ja selle tondi nimi on hübriidoht, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

2014. aasta veebruari algul käis Venemaa presidendi Vladimir Putini nõunik Vladislav Surkov paar korda Krimmis ja kohtus sealsete nn kaasmaalaste esindajatega. Umbes nädal enne Kremli orkestreeritud nn roheliste mehikeste maandumist Krimmis 28. veebruaril saabus sinna aga esialgu märkamatu ja hiljem häälekaks muutunud Vene riigiduuma delegatsioon eesotsas Leonid Slutskiga. Slutski, kes on praegu duuma väliskomisjoni esimees ning Ukraina agressiooni eest nii Euroopa Liidu (EL) kui ka USA ja Kanada sanktsioonide all, oli tollal duuma SRÜ, Euraasia integratsiooni ja kaasmaalastega suhete komisjoni esimees.

Slutski täitis Krimmis sama rolli, mida Andrei Ždanov 1940. aastal Eestis. Tema juhtimisel kutsuti Krimmi kokku vene organisatsioonide juhid, pandi paika, kes saab Krimmi uue «valitsuse» liikmeiks, kes saab Krimmi «parlamendi» liikmeiks ja planeeriti poolsaare anneksiooni kohalik poliitiline osa.

Slutski staap oli ei kusagil mujal kui Krimmi kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu ruumides. Neid aitas korraldusega Krimmi sellesamuse nõukogu esimees Sergei Tsekov. Krimmi kohalikku ülevõtmist pandi koos Tsekoviga juhtima organisatsiooni Krimmi Vene Kogukond liider ja parlamendiliige, endine maffiaboss Sergei Aksjonov. Aksjonov korraldas Krimmi parlamendi relvastatud ülevõtmise, lasi ennast valida Krimmi «peaministriks» ja kutsus ametlikult Venemaa Krimmile appi. Tsekovist sai aga Krimmi esindaja Vene riigiduumas. Edasine on ajalugu.

Kremli mõjutushoob

Kaasmaalaste koordinatsiooninõukogud on Kremli kaasmaalaspoliitika elluviimise kesksed organisatsioonid kõigis Venemaa vene vähemusega naaberriikides ja isegi mitmes kaugemas paigas. Nõukogude katusorganisatsioon asub Moskvas ning seda juhib ja rahastab omakorda 2008. aastal loodud föderaalamet nimega Rossotrudnitšestvo, mis kuulub Vene välisministeeriumi valitsemisalasse. Selle juht on endine riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Rossotrudintšestvo on sisuliselt üle võtnud Kremli nn kaasmaalaspoliitika juhtrolli.

Taoline koordinatsiooninõukogu tegutseb ka Eestis. Selle esimees on endine vasakpartei liider Sergei Jürgens, kes kuulub alates 2013. aastast Keskerakonda. Koordinatsiooninõukogu üks silmapaistvamaid liikmeid on aga «inimõiguste teabekeskuse» juht Aleksei Semjonov. Semjonov on kahtedel viimastel valimistel Tallinnas kandideerinud Keskerakonna nimekirjas, kuulub täna linnavolikogusse ja on seal õiguskomisjoni liige.

Semjonov on vähemalt alates 2004. aastast olnud kaitsepolitsei (kapo) huviorbiidis ja figureerib regulaarselt meie sisejulgeolekuasutuse aastaraamatutes kui üks Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse keskseid kujusid Eestis.

Juba aastal 2004 kirjutas kapo, et «Venemaa Kaasmaalaste Ühingute Liit koos oma allorganisatsioonidega ja Inimõiguste Teabekeskus on otseselt või kaudselt juhitavad Venemaa Tallinna suursaatkonna poolt ning samaaegselt ka otseses sõltuvuses Venemaa-poolsetest finantseeringutest. Eelmainitud organisatsioonide liidrid omavad peaaegu igapäevaseid kontakte Venemaa saatkonna ja välisministeeriumiga, saades sealt nii pidevaid suuniseid ja juhiseid edasiseks tegevuseks kui ka rahalist toetust ürituste läbiviimiseks.

Omalt poolt edastavad kõnealused organisatsioonid saatkonnale pidevat informatsiooni ja aruandeid nii oma tegevuse kui ka Eesti poliitilisel maastikul toimuva kohta. Nende saatkonnale koostatavad poliitilise sisuga ülevaated ja analüüsid on Venemaale vajalikud oma välispoliitika ja eriteenistuste tegevuse kavandamiseks.»

Aastal 2007 kirjutas kaitsepolitsei aastaraamat: «Jätkuvalt kasutab Venemaa oma propagandistlike «teaduslike uuringute» läbiviimiseks ära mittetulundusühingut Inimõiguste Teabekeskus. Viimase puhul on huvipakkuv, et pärast igat kaitsepolitsei paljastavat kirjutist Venemaa rahastamise osas muutuvad kohe ka rahastajad.»

2008. aasta kohta kirjutas kaitsepolitsei järgmist: «Viimaste andmete kohaselt on Venemaa otsustanud 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel panustada üllatuskandidaadile Aleksei Semjonovile... A. Semjonovi puhul on tegemist klassikalise Kremlile lojaalse isikuga, kes kooskõlastab oma tegevuse ja otsustused finantseerijate soovidega.» Moskva linnavalitsuse välissuhete osakonna juhataja pakkus siis Semjonovile 10 miljonit krooni europarlamendi valimistel nn vene nimekirja juhtimise eest. Kohtumine toimus Vene saatkonnas Tallinnas. Erinevatel põhjustel Semjonov nimekirja kokkupanekuga hakkama ei saanud.

2013 kirjutab kaitsepolitsei: «Uue mõõtme sai ka Venemaa ammune retoorika «kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisest». 2012. aastal alustas tegevust Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond, mille peamiseks tegevuspiirkonnaks on kuulutatud Venemaa «lähivälismaa». Fond on alustanud SRÜ ja Balti riike katva kaasmaalaste õiguskaitsekeskuste võrgustiku loomist. Fondi juhatus on juba heaks kiitnud subsiidiumite eraldamise mitme õiguskaitsekeskuse loomiseks, sh Tallinnas tegutsevale Inimõiguste Teabekeskusele, mida juhatab Venemaa Föderatsiooni Tallinna saatkonna kureerimisel tegutseva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige Aleksei Semjonov.

2012. aastal Igor Panjovkini juhtimisel tegevust alustanud Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi eesmärk on Venemaa retoorikat ja vaatenurka toetavate välisriikide vabaühenduste (inglise keeles non-governmental organization, NGO – valitsusväline organisatsioon) toetamine ja rahastamine, koolitamine ja suunamine ning nende kaasamine Venemaa mõjutustegevusse rahvusvahelistes organisatsioonides ja meedias.

Ülal kirjeldatud põhjusel luuakse Venemaa kaasmaalaste toetusfondi rahastusel välisriikidesse Venemaa välispoliitilisi ja mõjutustegevuse eesmärke toetavate organisatsioonide võrgustikku. Venemaa on asunud mitmel pool maailmas fondi toel ja rahastusel looma nn kaasmaalaste õiguskaitsekeskusi. 2012. aastal loodi säärane keskus ka Tallinnas MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juurde. Seda juhib kohaliku Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna alluvuses tegutseva Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaasmaalaste õiguskaitse eest vastutav poliitik Aleksei Semjonov.»

Ja 2014. aastal: «Et Venemaa süüdistused kõlama jääksid, antakse Kremli narratiivi siinsetele korrutajatele sõna venekeelses meedias, neid kutsutakse korraldajate kulul Venemaal toimuvatele üritustele, rahastatakse osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide (OSCE, ÜRO jt) üritustel. Samuti kasutatakse neid vene mõjutustegevuse kõneisikutena ning töötatakse üles nende usaldusväärsust valdkonna «ekspertidena» – olgugi et mõni isik on kuulsust kogunud pigem varga või korruptandina. Toetusfond, mis tegeleb välisvenelaste kaitsmist etendavate isikute rahastuse, koolituse ja toetamisega. Neilt tellitakse raha eest raporteid venelaste raskest olukorrast asukohariikides, millele viidates oleks Venemaal hiljem võimalik oma tegevust õigustada.»

Kimbatuses Jüri Ratas

Kokkuvõtlikult: vähemasti avalikult kättesaadava info põhjal kujutab Aleksei Semjonovi  tegevus endast otsesõnu viimasel ajal palju jutuks olnud hübriidohtu. Mida kapo delikaatselt ei kirjuta, on Semjonovi rahastamine mitte ainult Vene saatkonnast, vaid ka Tallinna linnavalitsusest.

Keskerakond venitas pikalt Eesti liitumisega Helsingis loodud Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise keskusega. Selle asemel jõudsid nad esitada Aleksei «Hübriidoht» Semjonovi Tallinna aukodaniku kandidaadiks. «Pikaajalise aktiivse töö eest Eesti sotsioloogi ja õiguskaitsjana.» Seesama Semjonov saab volikogus ka kenasti asja ära hääletada. Muide, eelmisel aastal üritasid keskerakondlased teha Kohtla-Järve aukodanikuks Jõhvis paiknenud Nõukogude sõjaväeosa viimase komandöri, erupolkovnik Valeri Tumko. Tumko toetas relvastatult 1991. aasta augustiputši ja – üllatus, üllatus – on samuti Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liige.

Selle kõige taustal võib Jüri Ratase kimbatus isegi mõistetavaks osutuda. Ta ilmselt ei suuda otsustada, kas ta tahab oma erakonnaga hübriidohu vastu võidelda või ise selleks osutuda.