Renno Veinthal: digipööre ja 10 «eluaegset» ametikohta TTÜs

Renno Veinthal. Foto: TTÜ

Kes täna digipööret ei tee, on homme kaotajad. Ülikoolid peavad välja arendama täiesti uued kompetentsid. Lisaks juba toimunud ümberkorraldustele loob Tallinna Tehnikaülikool kümme uut professorikohta, kus ametisse valitud inimene saab kindlustundega töötada kuni pensionieani (tenuurimudel), kirjutab TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal.

Eesti on infoühiskonna ja e-valitsemise arendamisel maailmas esimeste seas. Paraku ei ole digiteerimine arenenud ühesuguse tempoga kõigil elualadel. Üsna üksmeelselt jagavad nii tööstusjuhid kui kaavaliku sektori esindajad arvamust, et Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvu ja ekspordivõimekuse parandamiseks on võtmetähtsusega tööstuse digiteerimine ja automatiseerimine. Tööstuse ärimudelid muutuvad ja oma positsiooni parandamiseks või ka ainult säilitamiseks tuleb muutustega kohaneda.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ja muud tehnoloogiad võivad olla nii inimtöö asendajad kui ka täiendajad sõltuvalt tööstusharust, ettevõtte ärimudelist ja muudest teguritest (Raasuke jt, 2016). IKT muutub aina rohkemate elualade pärisosaks, kohandub iga valdkonna eripäraga ja aitab samas, tulenevalt digitaalsest ühisosast,  majandusharusid siduda.

Läinud aasta novembris esitletud majandusearengu töörühma aruandes, mida tuntakse ka kui Raasukese raportit, on esitatud 80 majanduse elavdamise ettepanekut. Mitu neist on seotud Eesti tööstuse digitaliseerimisega. Püstitakse küsimus, kuidas suurendada digiteerimise rolli Eesti majanduses ning teha sellest kasvustrateegia osa. Raportis osutatakse väga täpselt ülikoolide olulisele rollile, eeskätt tänu nende suutlikkusele pakkuda konkurentsivõimelist, tulevikuvajadusi adekvaatselt tunnetavat kõrgharidust ja  uusi teadmisi täiendus- ja jätkukoolituse vormis nii juhtidele kui spetsialistidele.

Tallinna Tehnikaülikool on järjekindlalt laiendanud IKT-õpet kõigil astmetel. Tänaseks moodustavad TTÜ lõpetajad ligikaudu 2/3 kõikidest Eestis IKT-hariduse saanud kõrgharitud töötajatest. Digipöördeks on tegelikult vaja, et IKT-oskused ja arusaamine IKT võimalustest poleks pelgalt nn IT-meeste pärusmaa, vaid oleks istutatud iga ülikoolilõpetaja pähe, olgu ta insener, majandusspetsialist või bioloog.

Sedamööda, kuidas tehnilised süsteemid aina keerukamaks ja intelligentsemaks muutuvad, kasvab nende kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse olulisus. Selle juures kohtuvad arvutiteadused pehmete distsipliinidega, nagu teenusedisain, graafika, füsioloogia, psühholoogia jne. Paljude erialade teadmisi ühendavad tehnoloogiad alles küpsevad ja seepärast sõltubki meie majandusedu kümne aasta perspektiivis sellest, kui hästi me suutsime eile ennustada homseid haridusvajadusi.

Seetõttu on märgilise tähendusega, et tänavu tehnikaülikooli kümne uue tenuurimudeli järgi loodava professuuri seas on tervelt seitse, mis puudutavad kas vahetult IKTd või on otseselt seotud IKT võimaluste laiendamisega traditsioonilistele inseneri-, majandus- või bioteaduste valdkonda. Peagi ootavad täitmist kommunikatsioonitehnoloogiate, andmeteaduse, bioinformaatika, ehitusinfo modelleerimise, kihtlisandustehnoloogiate, energiasüsteemide ja sotsiaalteaduslike suurandmete professuur.

Maailma Majandusfoorum avaldas mullu raporti tuleviku töökohtadest «Future of Jobs» (WEF, 2016), mis tõi muuhulgas esile kasvava nõudluse digitaalsete oskuste järele. Spetsiifilised IKT-oskused mängivad lisaks ootuspärasele teadus- ja arendustööle suurimat rolli töötlevas tööstuses, masinaehituses ja ehituses, aga ka sotsiaalteadustes, äris ja juuras. Esimene neist on seotud tööstuse aina suurema automatiseerimisega, teine aga kasvava analüütika, suurandmete, tehisintellekti arendamise ja masinõppega, kus IT-vahendid tungivad üha enam valgekraede tööpõllule erinevalt tavapäraseks peetavatest sinikraede, s.o tööstuse valdkondadest.

Üleilmne juhtimisnõustamise firma McKinsey analüüsis enam kui sadat tehnoloogiat nende arengukiiruse, majandusliku mõju suuruse ja ulatuse alusel aastani 2025 ning jõudis järgmise nimekirjani tehnoloogiatest, mis saavutavad suurima mõju majanduse kaudu (sulgudes majandusliku mõju hinnang aastal 2025 triljonites USA dollarites).

1. Mobiilne internet (3,7–10,8)

2. Teadmustöö automatiseerimine (5,2–6,7)

3. Asjade internet (2,7–6,2)

4. Pilvetehnoloogiad (1,7–8,2)

5. Kõrgetasemeline robootika (1,7–4,5)

6. Autonoomsed või peaaegu autonoomsed sõidukid (0,2–1,9)

7. Järgmise põlvkonna genoomika (0,7–1,6)

8. Energia salvestamine (0,1–0,6)

9. 3D-trükkimine (0,2–0,6)

10. Materjalitehnoloogiad (0,2–0,5)

11. Uued nafta‐ ja gaasitehnoloogiad (0,1–0,5)

12. Taastuvenergia (0,2–0,3)

Tosinast loetelus olevast läbimurdetehnoloogiast enamik on kas otseselt IKT-valdkonnast või on saanud võimalikuks tänu IKT-lahendustele. TTÜ on nende suundumustega püüdnud arvestada hiljutiste suuremahuliste akadeemiliste ümberkorralduste käigus. Oleme koondanud oma kompetentsid suurematesse üksustesse ning kasvatanud seeläbi koordineeritud tegutsemist nõudvat võimekust rinda pista laiemate ja väga erinevaid teadmisi nõudvate probleemidega. Senised sammud on olnud peamiselt suunatud praeguste oskuste ja teadmiste paremale ärakasutamisele. Nüüd on aeg astuda järgmine samm ning tugevdada meie võimekust luua ja pakkuda uusi teadmisi ning vahendada innovatsiooni Eesti majanduse ja ühiskonna arengule kriitilise tähtsusega valdkondades.

TTÜ uued tenuurimudelil põhinevad ehk «eluaegsed» IKT-professuurid

1. Kommunikatsioonitehnoloogiate professuur

Nüüdisaegsed IKT-lahendused põhinevad «pidevalt ühendatud»-printsiibil. Kõik süsteemid, komponendid ja seadmed on pidevas omavahelises suhtluses, traadiga või traadita. Selles vallas toimub ülikiire areng (5G, asjade interneti võrgud, IP-põhised kombineeritud lähi- ja kaugsidelahendused jm). Fookuses on traadita sidevõrkude teostatavuse ning ümberpaigutatavuse uuringud, arvestades olemasolevate vahendite efektiivset ja usaldusväärset kasutamist kriitilistes olukordades.

2. Andmeteaduse professuur

Öeldakse, et andmed on uus nafta. Kui klassikalised kaubavood on näidanud Eesti transpordis kahanemistrendi, siis andmete maht (nii kohalike kui ka rahvusvaheliste) suureneb pöördumatult. Andmeteadus ja suurandmete töötlemise oskus võimaldab Eestil lisandväärtuse ahelas kõrgemale tasemele liikuda. Andmekeskustest ja andmeladudest palju suurem väljakutse on nendes peituvate andmete oskuslik analüüsimine ja mõtestamine. Maailmas tuntud analüüsioskus võimaldab tuua lähedale ka andmekeskuste investeeringud.

Andmeteaduse ja andmekaevandamise meetodite abil on võimalik toorandmeid töödelda ning pakkuda neile lisandväärtust. See ei ole ainult Eesti, vaid kogu maailma väljakutse, ent kui me selle valdkonnaga aktiivselt ei tegele, tsementeerime oma majanduslikku mahajäämust.

Asjade interneti (IoT) puhul prognoositakse, et aastaks 2020 on internetti ühendatud 50 miljardit seadet. Kõik need seadmed loovad ja toodavad andmed, mida tuleb oskuslikult analüüsida. Suurandmete ja asjade interneti trendist ei jää puutumata ei Eesti riigiasutused, väikeettevõtted ega ka suurettevõtted.

Kui praegu on finantsiline võimekus andmekaevandamise arendusprojekte tellida vaid suurematel ettevõtetel, siis lähiaastatel on vältimatu, et andmete uurimise, mõtestamise ja visualiseerimise kompetents kuulub üha suurema hulga üliõpilaste standardoskuste hulka. Järgmise põlvkonna e-riigi lahendused sulandavad homse tehnoloogia ja suurandmed: efektiivselt, kuid eetiliselt kodanike e-teenuste kasutusandmeid kaevandades on võimalik töötada välja palju mugavamad ja kuluefektiivsemad riigi teenused.

3. Bioinformaatika professuur

Mitmesugused «oomika»-meetodid (geneetika, epigeneetika,  transkriptoomika, proteoomika ja metaboloomika) genereerivad väga suuri toorandmete massiive. Nüüdisaegse biotehnoloogilise projekti oluline osa on andmete analüüs, milleks tänapäevane biotehnoloogia vajab bioinformaatikat. Bioinformaatika on interdistsiplinaarne ala, mis hõlmab arvutiteadust, matemaatikat, statistikat ja inseneeriat.

4. Ehitusinfo modelleerimise professuur

Moodsale ehitusele on iseloomulik, et kavandamine ja projekteerimine võtab palju rohkem aega kui hoone püstitamine. Infot on palju, see muutub ja täieneb pidevalt ning peab jõudma õiges järjekorras õigete osalisteni. Ehitusinfo modelleerimist ja integreerimist mitmesugusesse ehitusvaldkondadesse võib pidada ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni fundamentaalseks vajaduseks. Üks professori ülesandeid on juurutada ehitusinfo modelleerimine ehitustehnoloogia, ehituskorralduse, ehitusjuhtimise ja projekteerimise õppeainetesse. Professorilt oodatakse eesvedaja rolli ehituse digitaalsete keskkondade, registrite ning andmebaaside loomisel, et Eesti ehitusettevõtetel oleks võimalik muuta tootmist efektiivsemaks.

5. Kihtlisandustehnoloogiate professor, mehaanika ja tööstustehnika instituut

Kihtlisandustehnoloogia on üks võimalikest järgmise kümnendi läbimurdetehnoloogaitest, millele pannakse suuri lootusi masinatööstuses, lennuki- ja autotööstuses jt suurt lisaväärtust loovates tööstusharudes. Kihtlisandustehnoloogiate alla kuuluvad tootmisprotsessid, kus füüsiliste detailide valmistamiseks otse 3D-CAD-mudelist lisatakse materjali kihthaaval. Nendes protsessides ei kasutata spetsiaalseid rakiseid ja käsitöö osakaal on minimaalne. Valmistatakse nii prototüüpe kui ka lõpptooteid. Kihtlisandustehnoloogia puhul pole vaja detailijooniseid ning samuti on elimineeritud töötlusprogrammide koostamine, kuna see toimub automaatselt. Kihtlisandustehnoloogia võimaldab vältida vigu (kuna tehnoloogiline ahel on lühem) ning vähendada töömahtu. Protsessi saab arvutisüsteemide abil kergesti hallata.

6. Energiasüsteemide professuur

Energeetikaotsuseid ei langetata enam tsentraalselt, vaid protsesse juhitakse kaudselt riiklike ja regionaalsete poliitikate, toetuste ja turumehhanismide kaudu. Professuuri ülesanne on energiamajanduse teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud, tehnoloogiliselt võimalike ja julgeoleku- ning keskkonnariske arvestavate tervikanalüüsidele tuginevate arengusoovituste väljatöötamine. Energiasüsteemide professori vastutusalas oleksid energiapoliitika, ressursitõhusus, energiaturud ning keskkonnamõjuga seotud valdkonnad. Suur väljakutse on uute ja alternatiivsete elektritootmise tehnoloogiate tasuvuse hinnangud (päikesepaneelid, koostootmisjaamad jne) ja neid tasakaalustava tootmisvõimsuse vajaduse hindamine elektrisüsteemides.

7. Sotsiaalteaduslike suurandmete professuur

Eesti unikaalsus ja globaalne võimalus on riigivalitsemise ja avalike teenuste põhine teadus- ja arendustegevus. Meil on ainulaadne võimalusega luua globaalselt uusi teadussuund – näiteks suurandmetel põhinevad ennetavad ja nõudluspõhised avalikud teenused, reaalajas majandus- ja ärianalüüs (kui avaliku sektori teenus) – valdkonnas, mis on ka Eestis sotsiaalmajanduslikult suure potentsiaaliga.

Infotehnoloogiliste lahenduste areng ning ühiskondade järjest suurem digiteerimine on tekitanud vajaduse «digitaalse sotsiaalteaduse» kui uue teadusliku uurimissuuna järele, mis mõtestaks lahti võimalusi ja piire (sh kuidas neid ületada) uudsete andmete (mobiiltelefonide andmed, GPS, otsingumootorite ajalood, avalike ja erasektori teenuste tarbimise jäljed, sotsiaalmeedia jms) kasutamisel ühiskonnaelu ja majanduse korraldamisel.