/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/04/6408589t1h915a.jpg)
Riigikogus töötab hulk inimesi, kel väljaspool Toompea lossi tekiks töö leidmisega probleeme, kirjutab Luup.
Postimees 1998. aastal: 13 riigikogulast ei leiaks väljaspool riigikogu üldse tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli algul küsitles Luup 51 suurema erasektori ettevõtte ja asutuse juhti selgitamaks, milliseid poliitikuid on tööandjad nõus tööle võtma. Luup toetus küsitluses statistikaameti andmetele Eesti tööhõive struktuuri kohta 1997. aastal.
Tööandjate silmis on populaarseim Reformierakonna esimees Siim Kallas, kes leiaks juhina tööd enam kui pooltes majandusharudes. Kallasele pakutud kõrgeim brutopalk on 55 000 krooni, keskmiseks palgaks kujunes 22 820 krooni.
Konkurentsivõime poolest järgnevad Kallasele Igor Gräzin, Andres Tarand, Toomas Savi ja Andres Lipstok.
Oma praeguse palga suudab välja teenida vaid viiendik parlamendiliikmetest. Tööjõuturul vähese konkurentsivõimega on riigikogu praegusest koosseisust pool, keda on valmis palkama vähem kui 10 protsenti tööandjatest. Tööta jääks aga tervelt 13 riigikogu liiget, keda tööandjad ei maininud oma palgalehel kordagi.
«Ükski ühiskond pole nii rikas, et lubada end valitseda inimestel, kes isegi turuvarblasena tööd ei leiaks,» teeb Luup küsitlusest järelduse.
20.04.1998