Soome kohalikel valimistel püüdis nii mõnigi nimekiri venekeelset valijat kõnetada, ent loodetud edu jäi saavutamata, kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi uurija Karmo Tüür.
Karmo Tüür: Vene jälg Soome valimistel (1)
/nginx/o/2017/06/09/6766001t1h8338.jpg)
17. aprill 2017, 16:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on valimistel senisest rohkem venekeelseid kandidaate – sellise tõdemusega tuli välja mitu venekeelset kanalit, mis pidasid vajalikuks kajastada Soome kohalikke valimisi.
Tõsi küll, ükski väljaanne ei podisenud erilisest optimismist. Soomes elab viimatise rahvaloenduse järgi umbes 75 000 venekeelset inimest, mida pole ligi 5,5 miljoni elaniku kohta just kuigi palju. Sellest hoolimata on tegu suuruselt kolmanda rahvusgrupiga soomlaste ja rootslaste järel.
Soome valimisnimekirjades osales 164 venekeelset kandidaati. Just nimelt eri nimekirjades, sest n-ö vanade erakondade esindajad asusid ise juba varakult meelitama oma ridadesse neid, kes võiksid venekeelseid valijaid kõnetades kas või veidigi hääli juurde tuua. Kohalike valimiste reeglite järgi on hääleõigus ka kolmandate riikide kodanikel, kui nad on kohapeal elanud vähemalt kaks aastat.
Peterburi 5. kanali vastavas saates pakuti välja oma nägemus, miks soome poliitikud otsivad tuge venekeelselt elektoraadilt. Reporter laskis kaamerapilgul libiseda nii üle tänavapildi kui ka valimisnimekirjade, kus mõlemas oli näha n-ö uussoomlaste tavalisest tunduvalt tumedam nahavärv.
Teisalt kostab kohalikke olusid paremini tundva venekeelse kohaliku ajakirjaniku suust ka hoiatavat häält. Nii ütleb Helsingis ilmuva venekeelse ajalehe Spektr peatoimetaja Eilina Gusatinskaja, et n-ö vene kaarti käiakse ka Moskva poolt. Selleks kasutatakse nii nn kaasmaalaste organisatsioone kui ka otseseid instrueerimisi.
Lõppkokkuvõtteks polnud venekeelne valimiskampaania kuigi edukas. 164st tinglikult venekeelsest kandidaadist osutus valituks vaid neli. Miks tinglikult? Paljude puhul pole nende vene taust aimatav ei nimest ega ka keelekasutusest. Nii näiteks osutus Vene piiri lähedal Joensuus valituks Maria Roivas, kelle valimiseelne enesetutvustus käis lobedas soome keeles ning kes kasutab vene keelt vaid oma teisel pool piiri elavate sugulastega suhtlemiseks. 221 häält saanud Maria oli Roheliste nimekirjas teisel kohal ning osaleb nüüdsest aktiivsemalt oma linna asjades, panustades enim sotsiaalsele ja ökoloogilisele turvalisusele.
Miks see kõik üldse meile oluline on? Eks ole ju sügisel meilgi kohalike volikogude valimised tulemas ning ehk tasub midagi põhjanaabrite kogemusest õppida. Mis sest, et nii ajalooliselt taustalt kui ka praegustelt oludelt on n-ö vene teema käsitlus kohati kardinaalselt teistsugune.