/nginx/o/2017/04/07/6528653t1h47be.jpg)
/nginx/o/2015/03/26/3907001t1h591d.jpg)
Tänasesse valitsuskoalitsiooni edasijäämisel ähvardab erinevate probleemide käes vaevlevat Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) järgmistel valimistel põrumine, leiab erakonna endine liige Ene Ergma.
Ene Ergma: IRL peaks lahkuma valitsuskoalitsioonist (17)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks IRL on jõudnud sinna, kus ta praegu on?
On ju väga lihtne rääkida, et kõiges on süüdi poistebänd (muide, neljakümneseid pereisasid poisteks tembelda...) või halb valimiskord ja põhikiri, nagu seda väidab praegune esimees Margus Tsahkna (taas üks märkus: valimiskorra muutused surus omal ajal läbi Andres Herkel, endisest Isamaast).
Olen veendunud, et põhjuseid on mitmeid. Üks peamisi on pikalt kestnud eufooriasse sattumine pärast viimaseid kohalikke valimisi, kui tulevane ülejooksik Eerik-Niiles Kross viis läbi andeka kampaania Edgar Savisaare vastu teda korruptsioonis süüdistades.
Siis poliittehnoloogiline valimislubadus vabastada kuni 500 eurot kuus teenivad palgasaajad tulumaksust lootuses, et kõik nad tulevad IRLi valijateks. Kuid reaalsus oli teine. Valijate hulk vastupidiselt vähenes, sest paljud põhivalijad olid oma erakonnas pettunud.
Euroopa Parlamendi valimistel ratsutati veel korruptsiooni teema seljas, mis loomulikult oli enamikule kui mitte kõigile täiesti arusaamatud.
Sõnum, mille erakond saatis oma valijaile, oli nii segane, et paljudele tundus – ja õigustatult –, et erakond on kaotanud oma selge eesmärgi olla isamaaline hariduserakond koos Eesti kaitsevõime tugevdamise seisjana.
Aeg kurva tõsiasjaga leppida
Mulle tundub, et tõeline poliittehnoloogia arhitekt oli tol ajal Tiit Riisalo (IRLi peasekretär 2012-2015), keda peale ebaõnnestunud riigikogu valimisi asendati Kert Karusega ja hiljem premeeriti sooja töökohaga vabariigi presidendi kantselei direktorina.
See toimus juba Marguse juhtimisel. Samuti ka ühinemine koalitsiooniga, mille juhtparteiks sai Keskerakond, kelle juhtimisstiil (Edgar Savisaar) ja vaated on IRLile alati olnud vastuvõetamatud.
Kas on Keskerakonnas midagi muutunud peale sümpaatse Jüri Ratase saamist erakonna esimeheks? Mina ei suutnud näha uut Keskerakonda: uus esimees pidevalt punastab ja selgitab, et tema ei ole nõus sellega, millest räägib Yana Toom jne.
Olen õppinud veel pahal nõukaajal marksismi–leninismi filosoofiat ja üks asi, mis on mulle meelde jäänud seoses vormi ja sisuga: vormi võib küll muuta, kuid ilma sisu muutmiseta ei teki uut kvaliteeti. Minu jaoks ei ole Keskerakond saavutanud uut kvaliteeti, ja lendavad nad erinevate tiibadega. Kas tõesti Tallinna valimised on tähtsamad, kui võimalus muutuda kaasaegseks erakonnaks.
Ja nüüd on näha, kuhu on IRL kukkunud veelgi Marguse juhtimisel. Ajada oma vead teiste kaela on väga hädine. Sellist erakonnajuhti pole vaja. Tunnista ausalt, et «tahtsin paremat, aga ei tulnud välja». Margus, oleks aeg selle kurva tõsiasjaga leppida.
Arvan, et IRL peaks lahkuma valitsuskoalitsioonist. Ja ei ole midagi hullu: kaks vasakpoolset saavad hakkama ka vähemusvalitsuses. Kui IRL jääb valitsusse, siis kahjuks kaob see erakond.