Nii Soome kui Rootsi toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade vastaval dokumendil, mis on aluseks ka eelmisel kuul ilmunud Eesti uuendatud soovitustele. Eesti toitumissoovitustes aga käsitletakse taimetoitlust kui enesepiiratud toitumist, mis viib pikemaajaliselt terviseprobleemideni. Võrreldes Põhjamaade toitumissoovitustega, on Eesti versioonis välja jäetud pea kõik taimetoitlusesse puutuv.
Riiklikud toitumissoovitused on oluline alusdokument, mis jõuab kõigi toitumise ja tervisega kokkupuutuvate spetsialistideni riigis. Vastavalt toitumissoovituste rakenduskavale levitatakse lühikokkuvõtet paberväljaandena perearstikeskustele, ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi pakkuvatele tervishoiuteenuse osutajatele, hoolekandeasutustele, üldhariduskoolidele, kutsekoolidele, lasteaedadele ja raamatukogudele, lisaks saab seda osta raamatupoodidest. Soovitusi tutvustatakse erialaväljaannetes nagu Eesti Arst, Perearst, Pereõde, Eesti Õde, Apteeker, Õpetajate Leht, Meditsiiniuudised, samuti konverentsidel ja teabeüritustel ka kitsamatele sihtrühmadele nagu patsientide ühingutele, kohalike omavalitsuste töötajatele, terviseedendajatele ja teistele. Kõik erialaspetsialistid lähtuvad taimetoitlusega kokkupuutumisel riiklikest toitumissoovitustest, mis paraku ei käsitle veganlust adekvaatselt ega aita veganeid nõustada.
Teadmatusest valesti toitunud veganlaste sattumisel haiglasse ei ole probleem veganluses, vaid selles, et pered ei jõua adekvaatse toitumisinfoni ega saa selleks pöörduda ka spetsialisti poole, sest Eesti arstidel ja toitumisekspertidel pole enamasti vegantoitumise kohta piisavalt teadmisi. Selleks, et veganpered saaksid kvaliteetset arstiabi ja nõu, kuidas tervislikult lapsi kasvatada, peavad riiklikud toitumissoovitused andma suuniseid ka vegantoitumise kohta.
Selles osas on Soome taas eeskujuks, nende toitumissoovitustes seisab: «Toidukultuur elab ja muutub koos ühiskondliku arenguga, mis peegeldub ka laste ja perede toitumises. Toitumisjuhendites arvestatakse perede mitmekülgsuse, kultuurilise tausta, väärtushinnangute, hoiakute, toiduvalmistamisoskuste ja toitumisalaste teadmistega ning võetakse peret kui tervikut.» Seega arvestatakse Soomes erinevate toitumisviisidega ning antakse sellest lähtuvalt nõuandeid, mitte ei külvata alusetult hirmu ega ähvardata veganeid erinevate tervisehädadega.
Loodame Eesti toitumissoovituste töögruppi kuuluvalt dr Einbergilt tuge alustamaks laiemat arutelu, kuidas ka Eestis veganperesid riiklikult toetada.