Sirje Kiin: Ameerika eestlased keskenduvad Eesti julgeolekule ehk Teateid globaalsest Eestist

Sirje Kiin Foto: Erakogu

Kirjandusteadlane Sirje Kiin kirjutab, millest räägivad omavahel Põhja-Ameerika eestlased.

Märtsi lõpus lehvis Eesti lipp kõrgel mitmel pool Lõuna-Ameerikas – Haitil, Jamaicas ning Mehhikos, maiade iidsete templite juures. Nimelt toimusid teispool maakera Põhja-Ameerika eestlaste kultuuripäevad ehk KLENK-IEP 2017. KLENK tähendab Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis ja IEP – Idaranniku Eesti Päevad. Need on vabatahtlikud organisatsioonid, mis on aastakümneid USAs alal hoidnud eesti keelt ja kultuuri. Teist korda korraldati kultuuripäevad nädalase laevareisi vormis, kusjuures laevaks oli üks maailma suurimaid ja ilusamaid kruiisilaevu Allure of the Sea, mis on valminud Eesti naabruses Turu laevatehases ning mille ventilatsioonisüsteemid on ehitatud mulgi meeste ehk Osaühing Viljandi Õhumeister abiga.

400 meetri pikkusse laeva mahtus 6100 reisijat ja meeskonnaliiget. Reisijate hulgas oli ca 450 eestlast USAst ja Kanadast, sh üle saja inimese Eestist - Eesti Meestelaulu Seltsi Meeskoor, Märt Agu tantsurühm ja noorte viiuldajate ansambel Võlukeeled, kes andsid ameerika eestlastele kaks vägevat galakontserti, mõjudes kuulajaile otsekui minilaulupidu. „Julgeoleku“ mõttes sõitis kruiisil kaasa ka üks laevaehitajaist ehk Viljandi Õhumeister.

Ameerika eestlaste kultuuripäevade peateemaks kujunes paratamatult mitte niivõrd eesti keel ja kultuur nagu on olnud tavaks pärast Eesti taasiseseisvumist, vaid hoopis Eesti julgeolek. Ülevaate Eesti sisejulgeoleku olukorrast andis Eesti Siseministeeriumi asekantsler Riho Kuppart, kelle hinnangul mõjutavad praegu Eesti julgeolekut kolm peamist tegurit: kestev Euroopa rändekriis, terrorioht ning Venemaa kasvav agressiivsus. Neid ohte tasakaalustavad positiivselt Eesti kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, meie endi kaitsetahe ja ühtehoidmine ehk ühiskonna sidusus ning Eesti tegelik demokraatia. Maailma erinevates riikides kasvab polariseerumine ja radikaliseerumine, suureneb varaline kihistumine ja sotsiaalsed pinged, süvenevad kultuuri- ja väärtuskonfliktid ning tekivad uued konfliktikolded (Ukraina, Süüria jt).

Kõigi nende protsesside tulemusena kasvab immigratsioon ja sünnivad demograafilised muutused Euroopas. Eestit hakkab kindlasti mõjutama Brexit, eriti juhul, kui Suur-Britanniale järgnevad teised riigid, kui kasvab surve Schengeni lepingu muutmiseks või kui eurotsoon peaks hakkama lagunema. Selle kõige tagajärjel võib maailma ähvardada lähiaastatel ka uus majanduskriis.

Eesti julgeolekule on olulised ka meie sisemised mõjutajad. Eesti suurimaks väljakutseks pidas Riho Kuppart inimeste arvu vähenemist. Seda probleemi ei lahenda immigratsioon ilma negatiivsete kaasmõjudeta. Samas peaks vähenema ka riigitöötajate arv. Kasvab riigi- ja elutähtsate teenuste sõltuvus infotehnoloogiast, samas muutub see tehnoloogia üha keerukamaks, suureneb tehnoloogia rünnatavus ning kasvab selle kaitsmisvajadus, mis omakorda tähendab infoteenuste hinnatõusu. Infotehnoloogia spetsialistide üleilmne konkurents tiheneb. Eestit ohustab ka sõltuvus Euroopa Liidu rahast, mis moonutab praegust eelarve struktuuri. Riho Kuppart pidas murettekitavaks teatud õpitud abitust ning projektipõhist riiki alates aastast 2004.

Varjupaiga taotlejate arv on viimase kümne aasta jooksul Euroopa Liidus järsult kasvanud; kõige rohkem varjupaiga taotlejaid on tulnud Süüriast, Afganistanist ja Iraagist ehk aktiivsetest sõjakolletest, vähem Kosovost, Albaaniast, Pakistanist, Eritreast, Nigeeriast, Iraanist ja Ukrainast. Julgeolekuoht on see, et sõjapõgenike hulka on end ära peitnud treenitud ISIS-e võitlejad. Euroopa suurimaks julgeolekuohuks on terrorism ja seda peavad suurimaks julgeolekuohuks ka Eesti elanikud. Praegu on siiski suurem risk sattuda terrorirünnaku ohvriks välismaal, mitte Eestis. Eestis on suuremaks probleemiks küberradikalism ja vene propaganda. Kõigi nende probleemide lahenduseks on veelgi tihedam rahvusvaheline koostöö, mitte endasse sulgumine.

Riho Kuppart tutvustas ameerika eestlastele vene kindrali Valeri Gerasimovi mittesõjaliste meetodite kasutamist rahvusvahelistes konfliktides ning muutusi Venemaa sõjalise konflikti iseloomus, näiteks sõjaline tegevus rahu ajal, ilma et ametlikult sõda välja kuulutataks, relvastatud tsivilistide kasutamine, asümmeetriliste ja kaudsete meetodite ning taktikate kasutamine jne. Arutleti psühholoogilise sõja, kontaktitu sõja, kübersõja olukordi kuni permanentse sõjaolukorra seadmiseni riigi loomulikuks seisundiks. Vene nägemus moodsast sõjast põhineb ideel, et peamine lahinguväli on inimeste teadvuses, peamine sihtmärk on vastase sõjaväe ning elanikkonna võitlustahte ning moraali mõjutamine: «Peamiseks eesmärgiks on vähendada miinimumini vajadust konventsionaalsete jõudude rakendamiseks, pannes vastase sõjaväe ja elanikkonna toetama ründajat või vähemalt eelistama teda rohkem kui enda valitsust ja/või riiki».

Riho Kuppart kinnitas, et kõigist ohtudest tulenevalt on Eesti valitsuse eesmärkideks rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine, Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid ja põhimõtted on: Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vastase puhul, Eesti toimib põhimõttel ühiskond kui tervik, Eesti kaitseb oma maismaa- ja mereterritooriumi, õhu- ning küberruumi, toetudes laiapindse riigikaitse käsitlusele, järgides nii inimõigusi kui ka rahvusvahelist õigust, rõhutas Kuppart. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis langenud iga liiki ebaloomulike surmade arv, samas on langenud siseturvalisuse rahastamise osakaal SKPs, tegelik vajadus on üle kahe korra suurem. Kümne aastaga on Eesti riigi eelarve kasvanud 93%, kuid siseturvalisuse eelarve ainult 37%.

Kuidas tegutsevad ameerika eestlased Eesti julgeoleku kaitseks, sellest kõneles kruiisilaeval Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu president ning Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides president Marju Rink-Abel ning rahvuskomitee tegevdirektor Karin Shuey, endine USA mereväelane ja endine USA kaitseatašee Tallinnas. Nad andsid ülevaate Ameerika Eesti organisatsioonidest, aga ka Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonide koostööst Washingtonis ning meetoditest, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide julgeoleku olukorda selgitada USA senatile ning valitsusliikmetele. Arutelu keskendus selle ümber, kust alates rakendub õieti NATO artikkel viis ehk kollektiivne kaitsetagatis, kui Venemaa uued sõjapidamise meetodid on ennekõike nö mittesõjalised, psühholoogilised, propaganda- või küberrünnakud.

Positiivne uudis on see, et ainuüksi viimase kuu jooksul on nii Eesti USA suursaadikul Eerik Marmeil kui ka Eesti ekspresidendil Toomas Hendrik Ilvesel olnud võimalus anda kolmel korral tunnistusi USA senati erinevates komisjonides, sest huvi Eesti julgeoleku olukorra vastu on sedavõrd suur. Ameerika eestlaste aktiivne lobitöö Eesti kaitseks on Washingtonis intensiivne, meie regiooni probleeme tuntakse ja selle teadmise tulemused on näha ka mitmetes hiljutistes USA ja NATO välispoliitilistes otsustes.