/nginx/o/2016/03/08/5136863t1h5304.jpg)
Kes täpselt seisavad esmaspäevase Peterburi terrorirünnaku taga, pole veel lõpuni selge. Kuid selge on see, et ohvriterohke plahvatus Peterburi metroos võimaldab Kremlil muuta agendat, tuues esiplaanile terroriohu ning julgeolekuteema, mis võimaldab kitsendada veelgi poliitilisi õigusi, näiteks protestiaktsioonide korraldamiseks.
Venemaa elanike hirm terrori ees on viimane äss Vladimir Putini käes enne 2018. aasta presidendivalimisi, sest teised – majanduslikud ja ideoloogilised – on ta juba kaotanud. Ka mantrad, mida korrutavad Kremli kontrollitud propagandakanalid, töötavad juba raskustega ning midagi muud tal valijale pakkuda pole.
Samas saab sellisel päevakava muutusel olla lühiajaline efekt. Terrorism on kahtlemata ohtlik nähtus, kuid vene inimesed on viimaste aastakümnete vältel selle ohuga juba harjunud ning praegu on ükskõik millisest terroristist palju hirmsam Venemaal viimased kaks aastat kestnud elatustaseme langus ning sotsiaalsfääri lagunemine, millel pole lõppu näha.
Majandussurutise olukorras vaadatakse hoopis teisiti ka võõrale rikkusele, kuna kahtlemata ärritab paljusid see, et nemad elavad halvemini ja sissetulekud vähenevad, kui samal ajal elavad need, kes juba enne elasid hästi, veelgi paremini, soetavad endale uusi jahte ja paleesid nagu varemgi.
See on palju resonantsi tekitanud, tänases Postimeheski käsitletud dokumentaalfilmi «Ta ei ole teile mingi Dimon» põhiline efekt. Juriidiliselt oleks paljusid filmis esitatud väiteid Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi korruptiivsest tegevusest raske tõestada. Kuid Medvedevile kuuluvad jahid, paleed (sh Esto-Sadokis) ja Toscana viinamarjaistandused tekitavad vene ühiskonnas praegu palju enam pahameelt, kui oleksid tekitanud veel viis aastat tagasi.
Venemaa ühiskond on praegu täis pingeid ning peamine ootus on õiglus. Sellest ootusest sündisid nii 26. märtsi korruptsioonivastased miitingud Venemaa suuremates linnades kui ka nendega samal ajal Dagestanis puhkenud kaugsõiduautojuhtide protestiaktsioonid Platoni maksesüsteemi vastu, mis on väldanud juba üle nädala. Kaasa lööb 97 protsenti Dagestani rekajuhtidest, blokeeritud on Rostovi ja Bakuu vaheline föderaaltee, mille kaudu käib kaubavahetus Aserbaidžaani ja Iraaniga.
Protestides Kaukaasias näevad Kremli juhid palju suuremat ohtu kui mööda Moskva bulvareid jalutavates hipsterites, kes pärast miitingut nagunii koju lähevad. Terrorirünnakud annavad kahtlemata võimudele võimaluse nii hipsterite kui ka rekameeste tegevuse piiramiseks.