Katri Raik.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Pärast pikki vaidlusi otsustas valitsus asutada Sisekaitseakadeemia Narva kolledži, säilitades õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel. Mida see tähendab ja milliste koostööideedega veel Narvat edendada, kirjutab Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.

Hea sõber rääkis loo, kuidas ta kolmeaastasena elutoa põrandal istus ja äratuskella algosadeks lammutas. 40 aastat tagasi oli äratuskell oluline ja kallis koduvidin ning ema küsis ehmunult: «Poja, mis sa ometi tegid?» Poeg vastas uhkelt: «Mondin.» Kahjuks kella enam uuesti kokku panna ei õnnestunud ja nii äratuskella elupäevad lõppesidki.

Just selline hirm «montimise» ees võttis töörahu viimasel neljal kuul Sisekaitseakadeemialt. Õigupoolest varitses see hirm meid aastast 1996, kui esimest korda plaaniti akadeemiat kolida. Nüüd on see minevik.

30. märtsil, samal päeval kui Sisekaitseakadeemia tähistas 25. aastapäeva, otsustas vabariigi valitsus asutada Sisekaitseakadeemia Narva kolledži, säilitades akadeemia õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel. Valitsuse otsuse järgmine punkt sõnastab meile ülesande: kolledžis korraldada kadettide väljaõpe ja praktika, täiendusõpe ning sisekaitseline eelkoolitus. See kõik tugineb koalitsioonileppe punktile «Viime Sisekaitseakadeemia Narva». Koolipere ja Eesti avalikkus on rõõmsad. Kirglike vaidluskuude järel saabus töörahu ning akadeemia jätkab liikumist oma eesmärgi poole: arendada välja Euroopa juhtiv siseturvalisuse õppe- ja teaduskeskus.

Akadeemia saab uue õppekompleksi Kase tänaval Pirital. Loodetavasti lüüakse kopp maasse juba selle aasta suvel ning hoone on valmis 2019. aasta kevadel. Narva aga tuleb samal ajal luua uus kool. Üsna omanäoline.

Valitsuse otsus ei ole poolik, vaid mõistlik lahendus. See on võimalus anda meie kadettidele haridus, mis vastab veelgi enam hilisema teenistuse ootustele. Narva ja Ida-Virumaa võidavad samamoodi, seda eelkõige turvalisuse, aga ka lisanduvate noorte ja paraneva keskkonna läbi.

Mida tähendab Sisekaitseakadeemia Narva kolledž?

Eestis kannavad kolledži nime nii gümnaasium, näiteks Tallinna Inglise kolledž, kui ka regionaalsed ülikoolide kolledžid, kus on oma üliõpilased ja õppekavad. Üldiselt on kolledž selle regiooni nägu, kus ta tegutseb. Näiteks Pärnus õpetatakse turismi ja Saaremaal väikelaevade ehitamist. Narva kolledžina tuntakse Tartu Ülikooli Narva kolledžit. Seetõttu võib ja tuleks kindlasti veel arutada selle üle, kas Sisekaitseakadeemia Narva kolledž on parim nimi või on see praegune töönimi. Uhkelt kõlab igal juhul.

Narva ja Euroopa Liidu välispiir on ideaalne koht tolli- ja piirivalveõppe moodulite läbiviimiseks. Kaalume sellesarnaseid võimalusi ka teiste akadeemia erialade puhul. Näiteks on võimalik koostöös vanglateenistusega edendada praktilist õpet Viru vangla baasil. Seejuures ei ole eesmärk üks või teine osa õppekavast jõuga ja loogikavastaselt Narva viia, seda saab teha vaid parema hariduse nimel. Kindlasti on Narva Euroopa parim koht vene keele õppeks, seda oma keelekeskkonna poolest. Kui Narvas käivad vene keelt õppimas prestiižsete Ameerika Ühendriikide ülikoolide üliõpilased, peaks see meile endile ka sobima. Vene keele oskus on akadeemia õppekavade juures pidev aruteluteema, seda eriti politsei- ja piirivalveameti ja vanglateenistusega.

Uus Narva kolledž on pettumus nendele, kes lootsid, et Narva tekib uusi erialasid, mida saab läbivalt Narvas õppida. Sisekaitseakadeemias on selliseid ühe paiga erialasid vähe, ilmselt saab veel vähem olema. Ja see ei ole õnnetus. Nii nagu ülejäänud Eestist on mõistlik Narva minna, on mõistlik ka Narvast välja minna. Juba praegu on Sisekaitseakadeemias 15 protsenti õppijaid Ida-Virumaalt, narvakaid on 40.

Samas on Narva ja Ida-Virumaa igati mõistlik asukoht meie kõikide erialade õppepraktika läbiviimiseks. Õppepraktikat on Sisekaitseakadeemias õpetatavatel erialadel üsna palju, keskmiselt üle 20 protsendi õppekava mahust. Mõnel erialal võib praktikapäevi Narvas ja Ida-Virumaal olla kuni semestri jagu, mida ei ole kindlasti vähe. Suurim proovikivi on heade praktikajuhendajate leidmine ja motiveerimine. Tublidele inimestele – ka Ida-Virumaal on tööl alati palju teha – on korralik praktikajuhendamine ajamahukas.

Erakordselt oluline on, et just praktikal olevad kadetid lisavad reaalset turvalisust ja turvatunnet – tänavale tuleb rohkem patrulle, päästetöödel on rohkem osalejaid, piiril ja tollis rohkem ametnikke. Ja just praktika, mitte sundõpe Ida-Virumaal, toob teenistusse uusi spetsialiste. Selle aasta patrullpolitseiniku eriala 45 lõpetajast asus Ida prefektuuri tööle 19.

Narva linna jaoks on väga tähtis ka tulevase kooli avatus linnale: näiteks lasketiiru peavad saama kasutada kohalikud tublid laskesuusatajad. Ma väga loodan, et leitakse ka lahendus ujula ehitamisele kolledži juurde. Üks 1974. aastal ehitatud linnaujula on Narvale kindlasti vähe. Linn algab elukeskkonnast, sportimisvõimalused on selle osa.

Tallinn asub Narvast kaugemal kui Narva Tallinnast

Narva õppebaasi rajamisel võib hea tegutsemise korral hoogu juurde saada ka täienduskoolitus piirkonna ametnikele. Tõsi, siseturvalisuse täienduskoolitusest toimub vaid väike osa klassiruumis tahvli ja paberiga ning kohe tekib küsimus õpikeskkonna täiendavatest vajadustest. Ka siin tuleb kõike väga hästi planeerida juba algusjärgus, et investeeringud oleksid võimalikult targad.

Siiski on tore, et ühes konkreetses tegevuses saab tõeks asjaolu, et Tallinnast võib olla ühel-kahel inimesel tee Narva lühem kui kümmekonnal inimesel Narvast Tallinna. Narva inimesed on harjunud, et Narva jõuab Tallinnast kella üheteistkümneks, aga Narvast Tallinna või Tartusse koosolekule jõuab kella üheksaks. Ilmselt on narvakatel ja tallinlastel erinevad Eesti kaardid – nali naljaks, aga tegelikult on lõpuks ometi võit Ida-Virumaa ja üldse äärealade poolel.

Koos Sisekaitseakadeemia eelkoolitusega – gümnaasiumiõpilastele korraldatav ligi 200-tunniline politsei-, piirivalve- ja päästeteemaline koolitus, mille edukalt läbijad võivad saada vabatahtliku päästja või abipolitseiniku tunnistuse – saab SKAst n-ö nelja jalaga taburet, mis on palju kindlam kui esialgne kolmejalgne: tasemeõppe moodulid, õppepraktika, täienduskoolitus ja eelkoolitus. Esialgu oli juttu vaid kolmest viimasest tegevusest. Seejuures on kindlasti ennatlik välja käia, mitu kadetti igal õppenädalal Narvas toimetama hakkab. Seni on abipolitseinikke Ida-Virumaal võrreldes teiste Eesti piirkondadega vähe, aga just need tegevused on sellised, mis võiksid Narvas juured alla saada.

Politsei- ja piirivalveamet on paljudes Eesti maakondades saavutanud eesmärgi üks abipolitseinik 1300 elaniku kohta. Peamine probleemkoht on aga endiselt Ida-Virumaa, kuhu PPA on panustanud nii politseinike kõrgemate palkade kaudu kui ka värbamistegevusega. Ida-Virumaal on üks abipolitseinik 1736 elaniku kohta, samal ajal kui näiteks Põlva, Võru ja Valga maakonnas on üks abipolitseinik 560, 754 ning 768 elaniku kohta.

Viime osa EMTAst ja EKAst samuti Narva – omad on ees

Kindlasti ei saa me praegu ette ära öelda, milline on uue kolledži rajamise reaalne tulemus ja mõju. Väikese riigi edu peitub eelkõige koostöös. Vahest me tunneme puudust just sihipäraselt ja rõõmsalt koos toimetamisest? Tuletagem meelde Ivan Krõlovi valmi, mis sai siis, kui luik, haug ja vähk tahtsid koormat igaüks ise meetodiga liigutama hakata: «Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, / kuid koorem praegugi on koha peal.» Valm jätkub: «Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas, / siis nendel kuidagi ei vea / ja rist ning viletsus on nende ettevõte.»

Võimalik, et Tartu Ülikooli Narva kolledžist ja Sisekaitseakadeemia Narva kolledžist saabki koos loodava eesti keele maja ja Vaba Lavaga Narva kauaoodatud taassünni algus. Seda narvakate endi soovil ja Eesti poliitilise eliidi toel. Kunstiakadeemia on oma kunstiresidentuuriga juba kohal, kaugel see kolledži mõtegi siis on. Eriti tore on selliseid mõtteid heietada kevadel, sest siis on alati Narvas palju külalisi käinud. Tee Narva on siis kuidagi lühem ja rõõmsam.

Ent tegelikult on aeg jutustamise kõrval end kokku võtta ja igaühel oma asja ajamise kõrval panna õlg alla veel mitmele ettevõtmisele, mis on ilusa ideena olemas, aga vajavad läbi arutamist, otsust ja siis järjekindlat elluviimist. Näiteks riigigümnaasiumite rajamine Narvas. Eestikeelne gümnaasium tuleb imeväike, pole ilmselt sadatki õppijat. Miks see gümnaasium ei võiks töötada kõrgkoolide kolledžite baasil? Selliseid, realistlikke ideid, leiab veel.

Julgen oma kogemusest kinnitada, et üks eluperiood Narvas veeta on õpetlik meile kõigile, Narva aitab Eestit paremini mõista. Vene keele saab boonusena. Eriti mõistlik on Narvat nautida noorelt, sest see on kogemustepagas kogu eluks.

Valitsus lubas oma 30. märtsi otsuses, et Sisekaitseakadeemia Narva kolledži rahaasjad otsustatakse eraldi. Kui rahaotsus on olemas, siis selgub, milleks raha jagub ja millised ideed tuleb maha tõmmata ning ootele panna. Võibolla polegi liialt suurejooneline öelda, et Narvast võib kujuneda Eestis märkimisväärne hariduslinn, Eesti linn. Eesti seisab ju haridusel.