Asta Õim: võta heaks või pane pahaks

Aitäh! Foto: SCANPIX

Keeleteadlane Asta Õim tuletab meelde, kuidas eesti keeles õigesti tänada.

President Kersti Kaljulaid soovitas koostegemist alustada pisiasjadest. Alustagem siis meie, kirjutajad ja keeletoimetajad, sellest, et tuletame meelde, milliste vormelitega me saame oma emakeeles tänulikkust väljendada. Eesti keeles ei ole ainult üks tänamissõna, vaid tänamisefunktsiooni täitmiseks on õige palju võimalusi.

Näiteks praegu domineerib tänamisvormelina mitmussõna «tänud», mis on jõudnud isegi kirjakeelsetesse tekstidesse. Näiteks Eesti Rahva Muuseumi kodulehel seisab «Tänud on omal kohal», MTÜ Ühendus Loov Nõmme kodulehel «Tänud! Tänud! Tänud!».

Tuletagem meelde keelenõuandjate konkreetset ja selget seisukohta. Kirjutage ainsuses «suur tänu». Mitmuslik «suured tänud» on inglise keele mõjuline. Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid, näiteks «suur tänu», «palju tänu», «tuhat tänu», «tänan», «aitäh», «aitüma», «aituma».

Lisaks nimetatuile saab osutatud teenest, abist tulenevat heameele- ja rahulolutunnet väljendada vormelitega «südamlik tänu», «väga suur tänu», «suur-suur tänu», «suur aitäh», «olen sulle tänu võlgu», «ole tuhandest tänatud», «ole tuhandest» terve», «ole meheks». Tuleb vaid valida see, mis konkreetsesse situatsiooni kõige paremini sobib.

Siinkohal oleks paslik kadunud asjade kastist välja otsida ka need vormelid, millega tänamisele vastata. Kui inglise keele rääkijad vastavad tänamisele omakorda tänamisega, siis meie ei pruugi seda üks-ühele üle võtma.

Vastusena sobib tänada küll, aga mitte sama asja eest. Näiteks «Aitäh saatesse tulemast!» ja vastuseks «Aitäh!» või «Aitäh saatesse tulemast» ning «Aitäh kutsumast!»

Traditsiooniga vastuseid on meil käepärast samuti mitu, kasutagem vahelduseks ka neid «palun», «võta heaks», «ei ole tänu väärt», «tegin seda hea meelega». Kui «Ringvaates» usutleti Margus Saart ning saatejuht tänas teda, vastas ta nobedalt ja ootamatult: «Võta heaks!»

Võta heaks või pane pahaks, aga see oli nii oma ja soe.