Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: uut peavalu maksumaksjale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti maksufilosoofia aluseks, kui nii võib öelda, on seni olnud süsteemi suhteline lihtsus, mis on taganud ka maksude efektiivse kogumise. Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi valitsus kavatseb põhiprintsiibid üsna pea peale pöörata.

Küsimus pole ainult selles, et poliitiline tuul majandusvaldkonnas puhub selle valitsusliidu taktikepi all üha rohkem vasakule, mis nõuab riigieelarvest lisamiljoneid, vaid asjaolus, et iilid tekitavad maksumaksjale – nii eraisikule kui ettevõtjale – peavalu. Süsteem läheb igal üksikul juhul ja tervikuna keerukamaks ning silmitsi tuleb seista suurema maksukoormusega, sest ei tohi unustada ka varem kokkulepitud aktsiisitõuse.

On tähelepanuväärne, et muutuvaid makse ei taheta nimetada nende õigete nimedega, nagu oleks eesmärk teha valijale väike tuimastussüst. Näiteks autode registreerimistasu nimetatakse keskkonnalõivuks. Veoautode omanikud, kelle sõiduki täismass algab 3,5 tonnist, peavad maksma teemaksu. Õõnsalt kõlab maksu sisseseadmise põhjendusena argument, et mujal on. Üksikisiku tulumaksu juures ei tohi (vähemalt ühe koalitsioonipartneri ehk IRLi valijatele suunatud sõnumite puhul) kasutada sõna «astmeline».

Valitsus eelarveaukude lappimist muidugi esile tõsta ei taha, vaid räägib kantseliitlikku ilukõnet kasutades loodushoiust, keskkonnakahjudest, tarbimisharjumuste muutmisest, võrdsusest ja nii edasi. Aga näiteks seesama veoautode maksustamine ehk teemaks peaks sisse tooma 17 miljonit eurot. Tegemist on osaliselt täiendava maksuga, sest raskeveokimaks jääb alles.

Kohati näib maksumuudatustega tuli takus olevat ja kiirustamine toob kaasa kriitika. Mitme maksumuudatuse puhul on ettevõtjad ja ka maksumaksjate liit leidnud, et maksustamise alused ja plaanitud saadava raha kasutamine ei ole piisavalt läbi mõeldud. See puudutab nii mainitud teemaksu kui paljukõneldud firmaautode erisoodustust.

Ja maksuideid jagub veelgi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit tegid eelmisel nädalal valitsusele valusa ühispöördumise, sest kõne all on ka uus pakendiaktsiis. «Kõik ettevõtjatele mõeldud maksumuudatused kajastuvad kokkuvõttes aga tarbijahindades, mis üksikult vaadelduna ei pruugi näidata olulist efekti, kuid koos võetuna tähendab see juba märkimisväärset kaupade hinnatõusu,» hoiatavad ettevõtjad.

Suurem bürokraatia toob suuremad kulud kõigile, mõistagi ka maksukogujatele. Teemaksu puhul tuleb luua rida uusi süsteeme, sest ehkki 80 protsendi ulatuses jäävad need kulud kohaliku transpordi kanda, tuleb luua võimalused ka välismaiste autode maksustamiseks. Kas selle juures õnnestub loodetud miljonitega täita eelarveaugud, pole kuigi kindel. Ühest kohast auku kinni tõmmates võib uus auk kergesti rebeneda kuhugi mujale.

Tagasi üles