Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.

FOTO: Margus Ansu

Tänavu korraldas MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani professor Raul Eametsa juhatusel konverentsi Eesti kodanike enesemääratlustest skaalal liberaalne-konservatiivne.

Väärtushinnangute uuringu baasil koostas teadusanalüüsi Kesk-Euroopa Ülikooli doktorant Martin Mölder, kelle uurimus on nüüd laiemale avalikkusele kättesaadav.

Konverents tekitas väga suurt vastukaja meedias ning ühiskonnategelaste seas. Võimalik, et see ajendas ka Ahto Lobjakat väitma, et instituudi analüütikud on jõudnud «samasse aupaistesse, mis seni on kuulunud korüfeedele nagu Juhan Kivirähk ja Tõnis Saarts koos Tartu ülikooli sotsiaalteadlastega» ning instituut olevat tõejärgse ajastu ähmi ärakasutava blitzkrieg'i musternäidis, mil puudub seos teadusega, küll aga ambitsioon edendada teatud poliitilist agendat.

Instituut on mõttekoda, mille eesmärk on selgitada välja Eesti kodanike arvamusi ühiskondlikult olulistel päevakajalistel teemadel ning neid laiemalt tutvustada. Lootuseks on olnud, et küsitluste ja vastuste tutvustamine üldsusele aitab tekitada ühiskondlikku diskussiooni riigi arengu seisukohalt olulistes valdkondades. Oleme kogukondlik teadlaste nõu ja eraisikute rahastust kasutav mittetulunduslik ühing, mitte akadeemiline ainult süvaanalüüse teostav asutus. Me ei ole saanud ega ka taotlenud maksumaksja finantseeringut ning me ei esinda ühegi poliitilise erakonna huve.

Lobjaka arusaamisega, et kindel poliitideoloogia on tõe kriteerium ja faktid olgu väänatavalt ja valelikult selle teenistuses, me kaasa ei lähe.

Lobjakas väidab, et erinevalt sotsioloogidest, kes uurivat põhjuseid, otsivat meie poliitilist efekti. Politoloogide ülesanne olevat aga populismi ohjeldamine, meie üritavat tulemusi manipuleerides näidata populiste enamusena. Instituut edastab küsitluste tulemusel saadud fakte ning kui näitame enamust enamusena, olemegi objektiivsed, mitte ei edenda üht kallutatud tõde, nagu näib soovivat Lobjakas. Põhjuste teadasaamiseks on esmalt vaja tuvastada faktid. Kui ka mõni rahva enamuse seisukoht on olemuselt populistlik, ei ole meie ülesanne seda seisukohta varjata või tulemusi tagatoas võltsida. Lobjaka arusaamisega, et kindel poliitideoloogia on tõe kriteerium ja faktid olgu väänatavalt ja valelikult selle teenistuses, me kaasa ei lähe.

Väärtushinnangute uuringus tõstatatud küsimust samasooliste suhete aktsepteerimisest tõlgendab Lobjakas moel, nagu oleks eesmärk panna üht ühiskonna osa ennast ebaturvaliselt tundma ja homoseksuaalsust rekriminaliseerida. Sarnaseid uuringutulemusi on aga avaldatud ennegi, näiteks «Eesti inimesed ei salli endiselt homosid» Delfis aastal 2014 projekti «Erinevus rikastab» raames, mil keegi ei esitanud süüdistusi, nagu tegeleks inimõiguste kaitsjad seksuaalvähemuste ahistamisega. Väärtushinnangute uuringu küsimus oli sõnastatud vastavalt küsitluse teostaja soovitustele ja rahvusvahelisele standardile. Lobjaka süüdistused on eelkõige katse hirmutada sallimatuse sildiga küsitluse tulemuste edastajaid rahva enamiku poolt antud «valede» vastuste vahendamise eest. 

Instituut ei edasta avalikkusele ühtegi vankumatut tõde, küll aga küsitlustest saadud tulemusi, mille faktiliste andmete baasilt edasist ühiskondlikku ja teaduslikku arutelu tekitada. Martin Mölder kirjutab: «Nagu iga ühiskond, on ka Eesti aeglases, kuid paratamatus muutuses. Kuidas ja kuhu need muutused viivad, on tõeliselt näha alles siis, kui uurime selliseid küsimusi süstemaatiliselt mitte aasta, vaid aastakümne lõikes.»

Ühiskonnauuringute Instituut lubab, et jätkab oma senist tegevust ning kümne aasta pärast oleme targemad kui praegu. On üpriski tõenäoline, et ükskord saabub meie küsitlustelt ka selline rahva enamuse arvamus, mis ühildub Ahto Lobjaka seisukohtadega. Ainult kannatust on vaja! Seniks kõikidele kodanikele jõudu omaenda vaba arvamuse kujundamisel ja väljaütlemisel. Edu selles ka Ahto Lobjakale!