Ahto Lobjakas: pop-up populism ehk võltstõe ajastu

Ahto Lobjakas. Foto: Peeter Langovits

Kui tõde pole, siis tuleb see leiutada, võiks olla ühe pseudosotsioloogilise asutuse moto, mis reklaamib end nime MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut all.

MTÜ ainus tegevus näib olevat varjatult rahastatud arvamusküsitluste organiseerimine. Küsitlused puudutavad poliitilisi valuteemasid, kuid provokatiivse kallutatusega, mida ükski professionaalne teadur ei saaks endale lubada. Küsitlused viib läbi igati respektaabel Turu-uuringute AS. Tulemusi esitlevad ajakirjanduses valitud eelarvamusi õhutaval moel MTÜ analüütikud, kellest vähemalt üks on Tartu Ülikooli teadur.

Mõisteist «instituut,» «analüütik» ja «uurimus» õhkub akadeemilist tõsiseltvõetavust ja nii pole ime, et tõekriisi ajastul on Eesti soliidne ajakirjandus lasknud end infooperatsioonil ära petta. MTÜ analüütikud on lubatud samasse aupaistesse, mis seni on kuulunud korüfeedele, nagu Juhan Kivirähk ja Tõnis Saarts koos Tartu Ülikooli sotsiaalteadlastega.

Tegemist on nn tõejärgse ajastu ähmi ära kasutava blitzkrieg’i musternäitega, mil pole seost teadusega, küll aga on olemas ambitsioon edendada teatud poliitilist agendat ja eelpositsioneerida oma tõde. See, et Euroopa piiririigis on avalikkusel raskusi muutustes orienteerumisega, on sotsioloogiline klišee. Aga seal, kus sotsioloogid uurivad põhjusi, huvituvad MTÜ analüütikud suunatud poliitilisest efektist. Seal, kus politoloogid küsivad, kuidas ohjeldada populismi tõusu nii, et see ei ohustaks riigi staatust Euroopas, manipuleerib MTÜ tulemusi nii, et populismi kandjad näeksid end — ning neid nähtaks — ühiskonna enamusena.

Ehk kõige räigem näide on eile avalikkusse jõudnud küsitlus suhtumisest samasoolisse, kus respondentidelt küsiti: «Skaalal 1–10, kas seksuaalsuhted omasoolistega pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale?» Seadmata küsimuse alla suhtumise mõõtmise vajalikkust, on mittesotsioloogilegi selge, et sõna «õigustatud» pandi küsimusse, mõeldes pressiteate (ja seda kopeerinud meediakajastuste) löövusele. Rääkimata sõna «tõde» tiinest surumisest samasse konteksti. Mida annab meile vastuse teadmine nii sõnastatud küsimusele? Kas MTÜ (ja vahendava meedia) sõnum on: homod ärgu tundku end turvaliselt? Homoseksuaalsus tuleb rekriminaliseerida? 

Ühiskonnateaduse üks alustalasid on kriitiline suhtumine uurimistulemustesse (mh küsimuste sõnastamisse). Küsimus pärineb «Väärtushinnangute uuringust 2017», mida on ajakirjanduses esitletud arvamuslugude vahendusel. Uuring kujutab endast varjamatut ideelist rahapesu. Küsitletud paigutatakse skaaladele liberaalsus-konservatiivsus ja parem-vasakpoolsus. Eesti avalikkus loetakse ülekaalukalt tsentristlikuks, kuigi ennast paigutab kummagi skaala keskele vaevalt kolmandik.

See väljamõeldud kese loetakse omakorda konservatiivseks, kuna valuteemades (immigrandid, võrdõiguslikkus, vähemused) eelistab enamik küsitletutest «konservatiivseid» valikuid. Silmamoondamistriki mõte avaneb analüüsi järgmisel astmel: konservatiivne enamus ei soovi muutusi, liiga provokatiivne arutelu – «karjumine» – ähvardab Eestit «sõjaga».

See ei ole sotsioloogia ega ühiskonnateadused, mida MTÜ edendab, vaid poliitiline agenda. See on ka rünnak põhiõigustele. Põhiseadus keelab igasuguse diskriminatsiooni – arvaku «enamus» mida tahes. Tolerants ei ole valiku, vaid seaduskuulekuse küsimus. «Ühiskonnauuringute instituut» on sama teaduslik nagu «Ilu akadeemia,» aga ohtlikum, sest manipuleerib avalikku arvamust viisil, mille kriitikata läbilaskmine häbistab nii sotsiolooge, ajakirjanikke kui ka Euroopa väärtustest leierdavaid, kuid neid järjest vähem kaitsta julgevaid poliitikuid.