Antonio Tajani: ma ei usu, et eurooplased on kaotanud soovi unistada

Antonio Tajani Foto: Erakogu

Meie kätes on panna eurooplasi jälle vaimustuma ja tekitada tunnet, et ollakse osa suurest ajaloolisest projektist, kirjutab Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani oma kirjas Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul.

Täna tähistame vaba Euroopa ajaloo kõige edukama kuue aastakümne täitumist. Ent täna, rohkem kui kunagi varem, pööravad inimesed Euroopa projektile selga.

Nii ELis sees kui ka väljaspool on ultranatsionalism ja populism kasvamas. Esmakordselt selle asemel, et tervitada uute riikide ühinemist ELiga, peame hakkama saama tõsiasjaga, et üks liikmetest, Ühendkuningriik, lahkub.

Just neil põhjustel ei või me tähtpäeva puhul piirduda ilukõnega. Peame tooma Euroopa kodanikele lähemale, pakkudes nende probleemidele praktilisi lahendusi.

Meie vastus populismile peab olema tulemustele suunatud Euroopa: tööpuuduse vähendamine, rändetulvaga toimetulek, turvalisuse tagamine ja keskkonnakaitse.

Praegu pole aeg erimeelsuseks, teiste institutsioonide või ELi valitsuste süüdistamiseks minevikus tehtud vigade pärast. See ei vii meid kuhugi. Praegu on aeg üles näidata julgust ja võtta vastutus ühiste lahenduste leidmiseks probleemidele, mis eurooplasi puudutavad.

Kui tööpuudust, eriti noorte hulgas, tuleb vähendada, vajame konkurentsivõimelisemat Euroopat, mis häälestub reaalmajanduse vajadustele. Lisaks stabiilsuse ja kasvu paktile, mis aitab tagada, et ELi riigid järgiksid usaldusväärset rahanduspoliitikat ja koordineeriksid oma eelarvepoliitikat, on vaja «põlvkondade solidaarsuse pakti». Me ei tohi jätta noortele pärandiks võlakoormat ja ebatõhusat majandust, mis teeb raskeks töökohtade loomise. Peame tagama, et nemadki saaksid rõõmu tunda kasust, mida sotsiaalse turumajanduse mudel meile on toonud.

Ei piisa üksnes eelarve konsolideerimisest. Vajame ka investeerimis-, tööstus-, teenuste ja digitaalvaldkonna poliitikat, mis kasutab ära kõik ühtse turu võimalused.

Peame parandama Euroopa majanduse juhtimist. Eelarve paindlikkus ja ELi vahendite kasutamine peavad olema seotud kulutuste kvaliteedi ja reformidega, mis suurendavad majanduse ja halduse tõhusust. See on sillutis efektiivse majandusliku lähenemise poole, oluline samm teel, mille eesmärgiks on kõigile eurooplastele kasu toov euro.

Vajame lihtsamaid reegleid ja menetlusi, mis ei seo käsist ja jalust meie kodanikke ja ettevõtteid. Me ei tohi takerduda pisiasjadesse.

Selle asemel peame keskenduma hoopis üleilmsetele probleemidele, millega silmitsi seisame: välispoliitikale, kaitseküsimustele, kaubandusele, kliimamuutustele. Ükski Euroopa riik pole piisavalt tugev, et edukalt läbi rääkida USA, Hiina või Venemaaga. Üksnes koostööd tehes saame tagada, et kõigi liikmesriikide huvid oleksid parimal moel kaitstud.

Ühiselt suudame garanteerida Euroopa kõrgetasemeliste toodete pääsu maailmaturule, mida toestavad  selged ebaõiglase konkurentsi vastased reeglid.

Samuti on meil vaja Euroopa kaitsetööstust ja -turgu, et saaksime end paremini kaitsta viisil, kus iga liikmesriik vastavalt ka panustab. Peame looma sünergiat ja kasutama sõjalisi vahendeid, mis on küll pärit eri riikidest, kuid mida on siiski võimalik kooskõlastatult kasutada.

Selleks et kaitsta inimesi terrorismi ja kuritegevuse eest ning võidelda maksudest kõrvalehoidumisega, vajame suuremat vastastikust usaldust. Meie teabeteenistused, kohtud, politsei ja finantsjärelevalve peavad vahetama teavet ja tegema koostööd.

Kui eesmärgiks on valvata paremini piiri, peame ka paremini ühendama oma vahendid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetamisel.

Ühiselt ja solidaarselt tuleb tagada õigus varjupaigale ning reformida Dublini määrust, et muuta see tõhusamaks. Samuti tuleb ühtviisi rangelt jälgida, et vastu võetakse need, kellel selleks on õigus, samal ajal võideldes ebaseadusliku sisserändega.

Selleks et tulla toime täiesti uute probleemidega, mis on seotud rahvastiku juurdekasvu, kliimamuutuse, terrorismi, sõdade ja vaesusega, on vaja ühist strateegiat, mille keskpunktis on Aafrika. Rändevoogude haldamist ei tohi jätta inimkaubitsejate või terroristide hooleks.

Meil on vaja terviklikku majandusdiplomaatiat, et hõlbustada ja kiirendada tagasisaatmist, luua koostöös ÜROga vastuvõtukeskusi Põhja-Aafrikas ning leevendada rändesurvet. Aafrika jaoks on vaja Marshalli plaani, rohkem investeeringuid ja oskusteabe edasiandmist julgeoleku, taristu, puhta energia, ettevõtluse, koolituse ja haldussuutlikkuse valdkonnas.

Nende ülesannetega toimetulekuks tuleb mõista, et rohkem kui kunagi varem on vajalik Euroopa ühtsus. Euroopat tuleb muuta, mitte nõrgestada.

Võime analüüsida oma vigu, et tehtut parandada, kuid me ei tohi kohkuma lüüa ega kaotada usku sellesse, mille oleme kõik üheskoos loonud.

Oleme kaotanud surmanuhtluse. Maailm vaatab meie poole, kui ajakirjanikelt võetakse vabadus, kui naistele saab osaks vägivald või ei austata nende õigusi ja kui teisitimõtlejaid ähvardatakse või vangistatakse. Oleme põhiõiguste küsimustes suunanäitajad. Oleme palju enamat kui ühtne turg ja ühisraha.

Meil kõigil on kohustus veelgi jõulisemalt ja julgemalt kaitsta neid väärtusi, mis on meie koosolemise aluseks.

Euroopa Liit on edulugu juhul, kui ta suudab teoks teha unistuse progressist, jõukusest, vabadusest ja rahust. Ma ei usu, et eurooplased on kaotanud soovi unistada. Meie kätes on muuta ettekujutust EList kui kaugest, ebaefektiivsest ja bürokraatlikust. Panna jälle inimesi vaimustuma ja tekitada tunnet, et ollakse osa suurest ajaloolisest projektist.

See on parim, mida saame tulevastele põlvedele pärandada.