Hendrik Vosman.

FOTO: Mihkel Maripuu

On detsember 2007. Nicolas Sarkozy valmistub Pariisis Elysée palees vastu võtma Muammar Gaddafit. Visiidi eel ütleb ta kohalikule ajalehele: «Gaddafit ei peeta araabia maailmas diktaatoriks. Ta on kõige kauem ametis olnud riigipea regioonis. Ja araabia maailmas see loeb.»

Sarkozy sõlmib Gaddafiga kokkuleppe, et Liibüa alustab Prantsusmaaga läbirääkimisi 14 Rafale-hävitaja ostmiseks. Samasuguste Rafale’ide ostmiseks nagu need, mis praegu Liibüat pommitavad. Tehing jääb katki, vaatamata Gaddafi suusõnalisele lubadusele hankida sõjalennukid, mis kõikjal peale Prantsusmaa ostukõlbmatuks on osutunud.

On märts 2011. Nicolas Sarkozy valmistub Pariisis Elysée palees vastu võtma ­Muammar Gaddafi vastase koalitsiooni esindajaid. Ta on põtkinud vastu liitlaste soovile alustada Liibüas sõjategevust juba reedel, sest Pariisi tippkohtumine leiab aset päev hiljem – laupäeval. Tippkohtumise ajal teatab Sarkozy ootamatult liitlastele, et nende Rafale-hävitajad on juba õhku tõusnud, et korraldada esimene õhulöök, peatamaks Gaddafi režiimi «mõrvalikku hullumeelsust». Rünnak on edukas, Rafale’id naasevad õnnelikult kodumaale.

Kahju, et Gaddafil mullu soodne relvatehing tegemata jäi. Mõelda vaid, kui hea olnuks praegu viimase moe hävitajatega rahvast tappa...