Neeme Korv: Isamaa 0,2

Neeme Korv Foto: Eero Vabamägi / Postimees

«Me ei ole oma mainest võib-olla liiga palju kunagi hoolinud,» ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna sel nädalal «Aktuaalse kaamera» otse-eetris. Postimehe tellitud Kantar Emori viimane uuring näitas IRLile vaid kuueprotsendist toetust.

Ärgem rebigem selgitust kontekstist välja! Tsahkna rõhutas, et IRL ning selle tuumaks olevad eelkäijad, ERSP ja Isamaa(liit), on alati ajanud reitingupunkte tähtsustamata Eesti asja, teinud vajalikke otsuseid, vältinud populismi. Sisuliselt rääkis ta väärtuspoliitikast ja soovitas uuesti üle lugeda oma pisut üle aasta tagasi peetud visioonikõne «Isamaa 2.0». Lugegem siis.

«Omandireform ja riigiettevõtete erastamine. Vene vägede lahkumine. Proportsionaalne tulumaks. Majanduse avanud protektsionistlike meetmete kõrvalelükkamine. Riigieelarve tasakaalu põhimõte. Madal laenukoormus.

Ajateenistusel põhinev riigikaitsemudel ja palgaarmee ärahoidmine, NATO ja Euroopa Liiduga täisliikmesus, ID-kaart ja e-riik, konservatiivne kodakondsus- ja keelepoliitika. Ja ka muuseas sisserände piirarv /.../. Need on siin ja need on tehtud! /.../ Eesti on meie nägu.»

Tsahkna parafraseeris kõnes president Ilvest: mis on meid siia toonud, peab meid siit ka edasi viima. Vaadakem nüüd tsiteeritud loetelu ja mõelgem, mis on juhtunud viimase pisut üle saja päeva jooksul. Selle ajaga, mil IRL on olnud koalitsioonis Keskerakonnaga. Ettevõtluses on üha rohkem riiki, maksusüsteem muutub põhjalikult, e-riigile tõmmatakse pidurit...

Keskerakonna väärtuste tasand on küsitav, et mitte öelda olematu. Peaminister võib ju väljendada selget seisukohta, tema erakonnakaaslased räägivad aga risti teist juttu. Paljudes küsimustes pole üksmeelt, näiteks Venemaa sanktsioonid, e-valimised. Kuid igale valijarühmale ise sõnumite saatmine toimib ning see hoiab ühe lipu all.

IRL positsioneeris ja püüab end senini positsioneerida käesoleva valitsusliidu eestimeelse mõistuse häälena. Suurt pilti vaadates ollakse aga mutter Keskerakonna avalike suhete masinavärgis. Peaaegu nii nagu omal ajal sotsid Tallinna võimuliidus. Võitudena näidatavad saavutused (madalapalgaliste maksusoodustus) kukuvad Keskerakonna toetusnumbriks, kogu kriitika saadakse enda kontole.

IRL võib ju mitte hoolida langeva trendiga madalast reitingust, kuid see peegeldab, et väärtuspoliitikat ei saa teha väärtustest loobudes. Avatud rahvusluse tee võib tõesti olla lai, nagu ütleb Tsahkna, kuid samal ajal kui Vabaerakond ja eriti EKRE juhivad kõrvalradadele, kipub Isamaad otsiv IRL ära eksima. Mitme IRLi liikme viimase aja väljaütlemised (Mihkelson, Kiisler jt), mis on teravad nii Keskerakonna dirigeeritud valitsuspoliitika kui ka erakonnas toimuva suhtes, annavad märku, et väärtuste ohverdamisega realpolitik’i nimel on liiale mindud.