Margus Mägi: Eesti võiks olla Euroopa IT-tugi kalandusest kosmoseni

Margus Mägi Foto: Erakogu

Euroopa tähistab täna Roomas digipäeva, mistõttu on paslik rääkida sellest, mida Eesti ses vallas oma Euroopa Liidu eesistumise ajal kavatseb, kirjutab Margus Mägi, riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi eesistumise digipoliitika nõunik.

«Euroopa riigid on juba üle 60 aasta teinud koostööd, et saada kasu suuremate ja integreeritumate turgude pakutavatest majanduslikest hüvedest, ning kandnud hoolt, et need hüved jõuaksid inimesteni. Sama peab kehtima ka digitaalkeskkonna puhul. Sajandite eest öeldi, et kõik teed viivad Rooma, kuid varsti on kõik inimesed, asjad ja kohad ühendatud digitaalse kiirteega,» märkis Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip tänase digipäeva puhul.

Digi on teatavasti ka juba täpselt 100 päeva pärast algava Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise läbiv teema, mistõttu on sobilik hakata avama Eesti plaane eesistumise ajaks. 

Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2015 kuni 2019 koosneb 264 punktist, mis kätkevad endas Eesti seisukohti paljudes Euroopa Liiduga seotud küsimustes. Punktidesse süüvides ilmneb, et pea 100 punkti selles nimekirjas on kas otseselt või kaudselt seotud digiteemadega. Eesmärgipüstitusi ja Eesti huvisid digiühiskonna arendamiseks Euroopa tasandil on selles dokumendis kalandusest kosmoseni. Seetõttu on Vabariigi Valitsus seadnud digiteemad Eesti eesistumise üheks prioriteediks. Tuleb silmas pidada, et eesistuja roll on otsida liikmesriikide arvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole. Eesistuja on aus vahendaja ning räägib kõigi Euroopa Liidu riikide nimel.

Eesti eesistumist 2017. aasta juulist kuni detsembrini ilmestavad digivaldkonnas kahtlemata suured ootused. Viimase 20 aasta töö Eestis eduka digiriigi loomisel on kandnud vilja, mistõttu nähakse Eestis tugevat potentsiaali nii e-kaubanduse, e-valitsemise, digitaalse ühisturu ning ka muude keerukate teemade edasiviimisel. Eestlaste kõrge maine on meist teinud Euroopa «IT-abi», kuhu enam kui 500 miljonit eurooplast tahavad nüüd korraga helistada. Nendele kõnedele edasiviiva ja asjaliku vastuse andmine saab kindlasti olema suureks proovikiviks.

Oma eesistumise raames soovime tähelepanu pöörata kolmele suurele tahule: digipoliitika, digiüritused ja digieeskuju.

Digipoliitika

Eesti eesistumise ajal tegeleme paljude suurte teemadega alates andmete vabast liikumisest küberjulgeolekuni, samuti ka ELi digitaalse ühtse turu loomisega seotud teemadega nagu tarbijakaitsealane koostöö või eraelu austamise ja isikuandmete kaitsega seotud küsimused elektroonilise side puhul. Selleks, et digiühiskond ka Euroopa tarbijani jõuaks, nõuavad need küsimused järjepidevat käsitlemist. Eesti digipoliitika eesmärgiks ongi seada suundi, mis aitaksid tervikprobleeme lahendada. Mida sellega mõtleme?

Näiteks andmete vaba liikumine, mis on Eesti üks digiprioriteet läbivalt kõikides valdkondades. See on tuleviku küsimus, mis nõuab arutamist täna! Kuidas võivad ja saavad kasutada Sinu masinate loodud andmeid nende tootjad ja näiteks reklaamiettevõtted? Uuem auto saadab juba täna informatsiooni Sinu auto kohta autotootjale, kes saab vastavalt sellele teha paremaid müügipakkumisi teenindussalongis. Müüb Sulle «parema» hoolduse või suurema kärukonksu. Mugav, aga kas ka Sinu huvides?

Praegu puudub Euroopas ühtne lähenemine selliste andmete haldamiseks ja kasutamiseks, seisukohad ja lähenemised on riikidel erinevad. Ühistes reeglites kokkuleppimine aitaks inimestel saavutada suurema kontrolli enda andmete ning nende kasutuse üle. Ühtlasi on oluline lihtsustada ka andmete liikumist ametiasutuste vahel – nii ei peaks mõnes teises liikmesriigis tööle asudes enam kaasa võtma suurt paberipakki, koolidiplomist kriminaalkaristuse puudumise tõendini. Vastav info võiks olla kogu Euroopas digitaalselt kättesaadav. Seeläbi saaks ka andmepäringu tegija olla kindel, et temale esitatud andmed on õiged, see välistaks pabervõltsingute kasutamise võimaluse.

Teine lihtne näide on  internetiteenuste valdkonnast (asukohapõhised piirangud ehk geoblokeering ja autoriõigused), millega on kokku puutunud nii mängukonsoolide kui ka nutikate hübriidkaamerate omanikud – kuna puudub ühtne digiturg, siis on tekkinud olukord, kus paljud tootja pakutavad teenused pole kõikides liikmesriikides kättesaadavad. Näiteks pole võimalik osta nutiseadmele mõeldud rakendusi või liituda tootja loodud online-kogukonnaga. Sisuliselt tähendab see, et osas liikmesriikides pakutakse sama hinna eest poolikut toodet. ELi digitaalse ühtse turu loomine ehk Euroopa-ülestes reeglites kokkuleppimine aitaks kaasa kirjeldatud olukordade lahendamisele.

Oma eesistumisel pöörame tähelepanu nendele ja ka paljudele muudele digiteemadele. Kõigist poliitikateemadest on võimalik kuulda lähemalt ka 3. aprillil Tallinnas Mektorys toimuval arutelul, kus eesistumise vedajad ja tippametnikud jagavad selgitusi, aga ootavad ka kõigi digihuviliste tagasisidet, mida saaks arvesse võtta digieesistumise õnnestumisel.

Digiüritused

Digiteemasid otseselt või kaudselt puudutavaid üritusi ja kohtumisi on eesistumise ajal plaanis pea 45 (223-st), sh käsitletakse digiteemasid mitmel mitteametlikul nõukogul ning kõrgetasemelistel konverentsidel. Meie eesistumise ajal toimub Tallinnas väga eriilmelisi ja sisulisi kohtumisi ja üritusi. Minu isiklikud lemmikud on need kohtumised, kus mõne konkreetse valdkonna spetsialistid saavad Tallinnas kokku ja räägivad üksipulgi läbi oma valdkonnaga seotud digiküsimused. Olgu see siis arhiivindus, andmevahetus või kultuur. Need kohtumised ei pruugi pälvida laia tähelepanu, kuid tõeline digiühiskonna edasiarendamine toimub just seal.

Lisaks plaanime detsembris ülemkogu ehk liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumise eel korraldada Brüsselis digitaalse eesistumise lõpuürituse, kus võtame kokku poole aasta jooksul toimunud digitegemised ja -suunad, ning vaatame tulevikku ehk mida järgmised  ELi nõukogu eesistujariigid saavad teha.

Digieeskuju

Eesti on tuntud oma tugeva IT-maine poolest. Seetõttu on ka Eesti eesistumisüritustele tulevatel külalistel ootused kogeda midagi digitaalset, mida nende koduriigis ei pruugi olla. Töös on mitu projekti, mis loodetavasti aitavad meil nendele ootustele vastata ning ka digipoliitilistele eesmärkidele tähelepanu tõmmata.

Kultuurikatlasse, kus toimuvad eesistumise tippsündmused, on planeeritud Eestis väljatöötatud tehnoloogiaid tutvustav näitusepind, kus saame näidata nii meie e-riigi lahendusi kui ka uuenduslikke näiteid erasektorist. Ühtlasi on väljatöötamisel visuaalse andmeseina IT-lahendus, mis näitab Eestis väljatöötatud tehnoloogiate globaalset mastaapi ja mõjukust. Andmeseina lahendust on plaanis kasutada nii Kultuurikatlas kui ka Brüsselis. Üritustevälisel ajal oleks külalistel võimalus kasutada digitaalseid abivahendeid, et omal käel tutvuda Tallinna vaatamisväärsustega.

Eesistujana on meil võimalik end ka Brüsselis nähtavaks teha – Eesti kasutada on näitusepinnad nii Euroopa Liidu Nõukogu peahoones Justus Lipsiuses kui ka vastavatud Europa hoones, kus toimuvad ELi tippkohtumised. Ka seal soovime näidata uuenduslikke lahendusi, olgu selleks siis videoprojektsioonkuppel, mis võimaldab virtuaalset osalemist Tallinnas toimuvatel eesistumise üritustel, ülalmainitud digitaalne andmesein või ka eesistuja ruumide sisekujundus.

Traditsiooniliselt jätab iga eesistuja ELi nõukogu sekretariaadile pärandi, mida saab kasutada ka pärast konkreetse liikmesriigi eesistumist. Paljud eesistujad on seda teinud kas mööbli, remondi või tehnoloogia kinkimise näol. Ka siin soovib Eesti endast maha jätta digitaalse jälje.

Koostöös oma eesistumise partnerriikide Bulgaaria ja Austriaga oleme algatanud digitaalse eesistumise pilootprojekti, millel on kaks suuremat eesmärki. Vähendada eesistumisega seotud paberdokumentide ringlust ja edendada elektroonilise allkirja kasutamist ELi nõukogu ja eesistumise tööprotsessides.

Tulenevalt sellest, et Eesti eesistumine toimub pea pool aastat  algselt planeeritust varem, ei saa me kõiki selle algatuse vilju ise kasutada, ent oleme loonud positiivse alguse. Selleks, et siiski ka ise asju digitaalselt teha, oleme arendamas eesistumisega seotud ametnike tööd hõlbustav IT-lahendust Presidency Gateway, mis hõlmab endas nii Eestis toimuvate ürituste kohta käivat korralduslikku infot kui ka dokumendihoidlat.

Antud arendus on omakorda suurema alalise tööriista – Presidency Portal'i – loomise eeltöö, mida teeme koos partneritega. Tegu on eesistumistrio ehk Eesti, Bulgaaria ja Austria algatatud digitaalse eesistumise katseprojektiga, mille käigus luuakse eeldused ELi nõukogu juures toimuvate eesistumise töörutiinide digiteerimiseks. Meie eesmärgiks on vältida miljonite lehekülgede väljatrükkimist ning ühtlasi võimaldaks uus tööriist võtta nõukogu tööprotsessides kasutusele digiallkiri ning e-ID autentimisvahendid.

Lähenev ELi eesistumine on meile kahtlemata suur proovikivi, aga ka harukordne võimalus näidata kogu Euroopale end parimast küljest ning aidata leida lahendusi küsimustes, kus meil on pakkuda nii kogemusi kui ka uuenduslikku kaemust.

Eesistumise digipoliitika ja digiürituste arengutega, aga ka põnevate projektidega saab end kursis hoida eesistumise ettevalmistuse kodulehel www.eesistumine.ee/kaasamine.

Või veel parem, tulge 3. aprillil Mektorysse ja räägime asjast.